Sirje Rank • 6. november 2010 kell 21:23

Kreekas on riskid uuesti kasvanud

Turud on taas Kreeka pärast mures – põhjuseks pühapäeval Kreekas toimuvad kohalikud valimised, mida peaminister George Papandreou on nimetanud usaldushääletuseks valitsuse säästukava üle.

Kui napilt aasta  võimul olnud Pasok hääletusel põrub, ähvardab peaminister korraldada riigis erakorralised valimised, et valitsuse mandaati uuendada. See võib aga ohtu seada jõupingutused riigi maksejõuetuse vältimiseks.

Kasvanud poliitiline ebakindlus tõstis reedel Kreeka kümneaastaste võlakirjade intressimäära enam kui 11-le protsendile. See on lähedal tasemele tänavu kevadel, mis sundis Kreekat IMFilt ja Euroopa Liidult abi paluma. 110 miljardi euro suuruse abipaketi tingimuseks oli kolmeaastane karm säästu- ja reformiprogramm, mis on tähendanud pensionide ja avaliku sektori palkade järsku kärpimist ning uusi makse.

Kärpekava rõhub niigi languses majandust, millele prognoositakse tänavu 4% suurust langust. Tööpuudus on aastataguselt 9,6 protsendilt kasvanud 12 protsendile. Ametiühingute eestvedamisel on üle riigi toimunud arvukad meeleavaldused valitsuse kriisikava vastu.

Rahulolematus sotsialistide majanduspoliitikaga ei pane kreeklasi siiski veel opositsiooni eelistama, mida süüdistatakse majanduse kreeni ajamises. Analüütikute hinnangul võivad paljud valijad jätta täna hääletusele üldse minemata, protestides nii mõlema suurpartei vastu.

Kreeka peaminister on uute valimistega ähvardades võtnud ohtliku riski – kui  valimised toimuvad ja võimule tuleb erimeelsustest lõhestatud koalitsioon, võivad takerduda nii kärpekava elluviimine kui ka strukturaalsed reformid ning väheneda väljavaated maksejõuetuse vältimiseks. Suurim opositsioonipartei ja väiksemad vasakpoolsed parteid on IMFi ja ELi kriisikava vastu. Päevast, mil Papandreou teatas võimalikest uutest valimistest, on Kreeka riigivõlakirjade intressimäärade vahe Saksa võlakirjadega kasvanud Bloombergi andmeil 2,11 protsendipunkti võrra.

Juba praegu näitavad märgid reformikava takerdumist. Ajakirja Economist andmeil on takerdunud näiteks konkurentsile suletud ametite liberaliseerimine. Makse on aasta esimese kümne kuuga laekunud plaanitud 8,7% asemel vaid 3,6% mullusest rohkem.

 

Hetkel kuum