• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Me lapsed ei vaja kaitset meie eest

    Tänane Äripäev räägib ülereguleerimisest, ehk sellest, kuidas riigijuhid otsustasid, et tegelikult peaks oma laste tulevikku kindlustada tahtvad vanemad selleks kohtult luba küsima.

    Äripäeva arvates on just täna viimane aeg selle seaduse muutmiseks. Olgu pealegi, see karm kord võiks kehtida sel juhul, kui laps on oma aktsiad saanud päranduseks (et kas või näiteks joodikust isa ei saaks tema aktsiaid kõrist alla lasta jne) või juhul, kui väärtpaberikontolt tahetakse raha välja võtta. Muudel juhtudel eeldame ju siiski, et vanemad, kes ise on oma lapsele selle konto teinud, tahavad neile ikka parimat, eks. Meie lapsi pole vaja kaitsta me heasoovlikkuse eest!
    Täiesti absurdsena sõnab tänases artiklis aga seadusandja – riigikogu rahanduskomisjoni esimees Taavi Rõivas (reformierakond, üks laps): "Lapsevanemana on mul väga raske ette kujutada, et kuitahes pädev riiklik institutsioon hoolib minu lapse tulevikust rohkem kui mina." Kuidas see probleem siis üldse tekkida sai?
    Tegelikult kirjutas Äripäev sellest kohe-kohe tekkima hakkavast probleemist juba enne selle seaduse jõustumist. Veel juunis avaldasime kaks artiklit, kus probleemi olemus põhjalikult lahti seletatud. Ei midagi. Ning nüüd on siis vitsad käes: esiteks vormistasid väga paljud lapsevanemad oma laste väärtpaberiportfellid oma nimele ümber – kui enne uue perekonnaseaduse jõustumist oli Eestis 1861 väärtpaberikonto omanikust last, siis tänaseks on neid väärtpaberikeskuse andmetel alles umbes pooled, 987. Kes neid lapsi kaitseb?
    Teiseks, esimesed kohtuasjad on juba käimas ning me kõik teame, kuidas uued protsessid me niigi ülekoormatud kohtusüsteemile mõjuvad. Ning on vaid puhas õnn, et börsid viimasel ajal üles on kapanud – vastasel juhul oleks riigil nii mõnigi kahjude hüvitamist nõudev kohtuasi kaelas. Kuigi, tänases artiklis kurdab üks kohtuskäijaist, et pole saanud lapsele ka fondiosakuid juurde osta… kas teie kujutate ette, kuidas võiks lapse õigusi riivata talle väärtpaberite ostmine?
    Nüüd tagantjärele tundub lausa näkku irvitamisena mullu novembrist pärit teade, kus eelnõu menetlemist korraldanud riigikogu õiguskomisjoni liige Erik Salumäe (reformierakond, kaks last) teatas, et uue perekonnaseaduse peamisteks märksõnadeks on hoolivus ja laste kaitse. Laste kaitsele rõhus ka eelnõu algataja seletuskiri: "Varasema perekonnaseadusega võrreldes pöörab eelnõu oluliselt rohkem tähelepanu perekonnasuhte n-ö nõrgema osalise (alaealine laps, varatu abikaasa) seisundile," seisab õiguskomisjoni esimees Ken-Marti Vaheri (IRL, üks laps) allkirja kandvas dokumendis.
    Aga ega's midagi, riigikogu, pistke aga pead kokku ja muutke see vigane perekonnaseadus enne suurema kahju tekkimist ära.
    Autor: 1185-aripaev
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Jüri Raidla: demokraatia on eduka Eesti pant
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
Facebook loobub krüpto reklaamikeelust
CNBC kirjutab, et Facebook andis teada, et loobub pikaajalisest poliitikast, mis takistas enamikel krüptovaluutaettevõtetel oma teenustes reklaamimise.
CNBC kirjutab, et Facebook andis teada, et loobub pikaajalisest poliitikast, mis takistas enamikel krüptovaluutaettevõtetel oma teenustes reklaamimise.
IT- ja arvutifirmade TOP: keskmise suurusega ettevõtetele muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Elektrilevi tõstab hindu
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).