Lapsed peletati börsilt minema

Suvest kehtima hakanud laste väärtpaberitehingute uus karmim kord on drastiliselt kahandanud laste väärtpaberikontode arvu.

Nõue kohtu loal laste väärtpaberitega tehinguid teha on viinud olukorrani, kus inimesed ootavad aastase loa saamiseks neljandat-viiendat kuud ning ilmselt võib riik vaid tõusvaid aktsiaturge tänada, et ükski lapsevanem pole nõuet kahjuhüvitamiseks esitanud.

Kui suvel oli Eestis 1861 väärtpaberikonto omanikust last, siis praeguseks on neid alles 987. LHV maaklerteenuste juht Alo Vallikivi ütles eelmisel nädalal, et nende andmetel ühtegi kohtuluba veel välja antud ei ole, kuid üks on Tartu Maakohtust LHV poole teel. Ka SEB ja Swedbank ei ole kohtu lubadega veel kokku puutunud.

„Väga paljud lapsevanemad tõstsid aktsiad lapse kontolt enda kontole ümber ja lõid selleks eraldi lisakonto, millelt nüüd ka investeeritakse, tõenäoliselt siis ikka lapse tulevikku silmas pidades,“ kommenteeris Vallikivi olukorda LHVs.

SEBs on lapse väärtpaberikontosid eelmise nädala seisuga umbes 500, kuid ei ole teada, kui paljud neist tühjad on, ütles panga tehnoloogiaosakonna äriarendusjuht Kai Kutsar.

Tallinna börsi nõukogu liige, praegu lapsepuhkusel viibiv Kaidi Ruusalepp rääkis, et börs on riigikogu liikmete ja justiitsministeeriumiga 1. juulist 2010 kehtima hakanud uuest perekonnaseadusest rääkinud ja teinud ettepaneku seadusesätte muutmiseks.

„Kasvõi nii, et kohtu luba on vaja siis, kui investeerimiskontolt soovitakse raha välja võtta. Kontosisesed tehingud oleksid nö loavabad. Ideaalis võiks sätet rakendada ainult sellisel juhul, kui vara on näiteks päritud. Ei ole vaja hakata last kaitsma lapsevanema heasoovlikkuse eest,“ rääkis Ruusalepp.

Ruusalepp rääkis ka, et kui ministeerium ütleb, et kohtus käimine on lihtne – käid korra ära ja asi ants – siis tegelikult see seda moodi välja ei näe. „Ka on imestamapandav, et mõni kohtunik ei saa aru lihtsatest asjadest nagu näiteks, kui isa ütleb, et loodan tootlust 20% aastas ja kohtunik vastab, et sellised protsendid ei ütle mulle midagi, tooge näiteid,“ kirjeldas ta hämmastusega ühte tõestisündinud lugu.

Rakveres töötav ja 2. juulil 2010 alanud menetluses last kaitsev vandeadvokaat Anti Aasamaa rääkis, et asjas kaasati peale istungit ekspert ning praegu oodataksegi ekspertarvamuse valmimist. Eksperdiks valitud Kristjan Lepiku sõnul on ekspertarvamuse koostamise tähtaeg novembri lõpus.

Mida te lapsevanemalt küsite, uurite? „Esitasin lapsevanemale küsimusi, tuleb hinnata portfelli, mida soovitakse lapsele omada. Küsitakse näiteks, milline on investeerimise strateegia, milline on inimese kogemus. Kohtupraktika ei ole selles osas veel välja kujunenud ju,“ vastas Aasamaa. Kuigi advokaat oli üldiselt nõus, et 2. juulil alanud menetlus on päris pikalt juba kestnud, rõhutas ta siiski, et midagi pole parata, kuna kohtuasjad kestavadki nii kaua. „Kohtunikel ei ole ju ainult üks asi käes,“ lisas ta.

Autor: Kadrin Karner, Katre Pilvinski