- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Lapsed peletati börsilt minema
Suvest kehtima hakanud laste väärtpaberitehingute uus karmim kord on drastiliselt kahandanud laste väärtpaberikontode arvu.
Nõue kohtu loal laste väärtpaberitega tehinguid teha on viinud olukorrani, kus inimesed ootavad aastase loa saamiseks neljandat-viiendat kuud ning ilmselt võib riik vaid tõusvaid aktsiaturge tänada, et ükski lapsevanem pole nõuet kahjuhüvitamiseks esitanud.
Kui suvel oli Eestis 1861 väärtpaberikonto omanikust last, siis praeguseks on neid alles 987. LHV maaklerteenuste juht Alo Vallikivi ütles eelmisel nädalal, et nende andmetel ühtegi kohtuluba veel välja antud ei ole, kuid üks on Tartu Maakohtust LHV poole teel. Ka SEB ja Swedbank ei ole kohtu lubadega veel kokku puutunud.
„Väga paljud lapsevanemad tõstsid aktsiad lapse kontolt enda kontole ümber ja lõid selleks eraldi lisakonto, millelt nüüd ka investeeritakse, tõenäoliselt siis ikka lapse tulevikku silmas pidades,“ kommenteeris Vallikivi olukorda LHVs.
SEBs on lapse väärtpaberikontosid eelmise nädala seisuga umbes 500, kuid ei ole teada, kui paljud neist tühjad on, ütles panga tehnoloogiaosakonna äriarendusjuht Kai Kutsar.
Tallinna börsi nõukogu liige, praegu lapsepuhkusel viibiv Kaidi Ruusalepp rääkis, et börs on riigikogu liikmete ja justiitsministeeriumiga 1. juulist 2010 kehtima hakanud uuest perekonnaseadusest rääkinud ja teinud ettepaneku seadusesätte muutmiseks.
„Kasvõi nii, et kohtu luba on vaja siis, kui investeerimiskontolt soovitakse raha välja võtta. Kontosisesed tehingud oleksid nö loavabad. Ideaalis võiks sätet rakendada ainult sellisel juhul, kui vara on näiteks päritud. Ei ole vaja hakata last kaitsma lapsevanema heasoovlikkuse eest,“ rääkis Ruusalepp.
Ruusalepp rääkis ka, et kui ministeerium ütleb, et kohtus käimine on lihtne – käid korra ära ja asi ants – siis tegelikult see seda moodi välja ei näe. „Ka on imestamapandav, et mõni kohtunik ei saa aru lihtsatest asjadest nagu näiteks, kui isa ütleb, et loodan tootlust 20% aastas ja kohtunik vastab, et sellised protsendid ei ütle mulle midagi, tooge näiteid,“ kirjeldas ta hämmastusega ühte tõestisündinud lugu.
Rakveres töötav ja 2. juulil 2010 alanud menetluses last kaitsev vandeadvokaat Anti Aasamaa rääkis, et asjas kaasati peale istungit ekspert ning praegu oodataksegi ekspertarvamuse valmimist. Eksperdiks valitud Kristjan Lepiku sõnul on ekspertarvamuse koostamise tähtaeg novembri lõpus.
Mida te lapsevanemalt küsite, uurite? „Esitasin lapsevanemale küsimusi, tuleb hinnata portfelli, mida soovitakse lapsele omada. Küsitakse näiteks, milline on investeerimise strateegia, milline on inimese kogemus. Kohtupraktika ei ole selles osas veel välja kujunenud ju,“ vastas Aasamaa. Kuigi advokaat oli üldiselt nõus, et 2. juulil alanud menetlus on päris pikalt juba kestnud, rõhutas ta siiski, et midagi pole parata, kuna kohtuasjad kestavadki nii kaua. „Kohtunikel ei ole ju ainult üks asi käes,“ lisas ta.
Autor: Kadrin Karner, Katre Pilvinski
Enimloetud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele