Sirje Rank • 10. november 2010 kell 5:53

G20: Hiina asemel kriitikarahe all USA

Kui siiani arvustati ja survestati Hiinat, mis kunstlikult valuutakurssi madalal hoiab, siis USA keskpanga värske otsus pumbata majandusse täiendavad 600 miljardit dollarit on mitmed riigid pööranud USA rahapoliitika vastu.

"USA teeb sama asja, ainult teiste vahenditega," ütles Berliinis Saksa rahandusminister Wolfgang Schäuble, süüdistades Washingtoni silmakirjalikkuses. "USA ei saa Hiinat süüdistada valuutaga manipuleerimises, kui ise rahatrükiga dollarit nõrgestab."

USA keskpank ja poliitikud võivad ju kinnitada, et soov pole dollarit nõrgestada, vaid pikaajalisi laenuintresse langetada, kuid "kauba peale" pole dollarinõrkusest pääsu.

USA peaks enam mõtlema laiematele tagajärgedele

"USA pole suurima reservvaluuta emiteerijana täielikult adunud oma vastutust globaalsete finantsturgude stabiilsuse hoidmisel," taunis USA keskpanga otsust Hiina aserahandusminister Zhu Guangyao.

Tagajärjeks on toormehindade kasv ning kasumit jahtiva kuuma raha tulv arenevatesse riikidesse, kus intressimäärad on kõrgemad ja majanduskasv kiirem. See riskib neis riikides õhutada inflatsiooni ja tekitada uusi mullistusi. Juba tõdevad isegi Maailmapanga kõrged ametnikud, et ilmselt on arenevatel riikidel soovitav kapitali tulvale ajutised piirangud seada. Värskelt teatas sellisest otsusest Hiina.

Euroalal võib USA lõtv rahapoliitika põhjustada euro tugevnemise ja deflatsiooni, mis raskendab võlgades riikidel nende tagasimaksmist, hoiatab euro "isa" Robert Mundell.

Oma hääle lisas kriitikakoori ka Venemaa president Dmitri Medvedev, lubades tippkohtumisel nõuda, et USA kaalukamad otsused teiste riikidega koordineeriks.

USA kaitseb aga oma. Keskpanga poliitikat asus toetama isegi president Barack Obama, ehkki reeglina seda ei tehta - keskpank on sõltumatu instants. "Keskpanga mandaat ja minu mandaat on kindlustada majanduse kasv. Ja see pole hea üksi USA-le, vaid kogu maailmale," ütles Obama.

Üleskutsed reformida maailma rahandussüsteem

Valuutaturu pingetest ja sellest johtuvatest kaubandussõja riskidest saavad Souli tippkohtumise kesksemad teemad. Juba kõlavad üleskutsed käivitada debatt uue globaalse rahandussüsteemi üle. Nagu nentis taas kullastandardit kaaluda soovitanud Maailmapanga juht Robert Zoellick ajalehes Financial Times, on maailm muutunud. Aeg on 1971. aastast kehtinud rahandussüsteem üle vaadata. Sama arvab Prantsusmaa, mis võtab Soulis üle G20 juhtriigi rolli.

Erilist toetust pole maailma riikide seas ka USA ettepanekule kehtestada lagi kaubanduskonto defitsiitidele ja ülejääkidele, et tagada maailmamajanduse tasakaalustatum areng.

"Saksamaa ekspordiedu on tingitud meie firmade kasvanud konkurentsivõimest, mitte valuutamängudest," ütles Schäuble intervjuus ajakirjale Der Spiegel. Ameerika kasvumudel, mis on liiga kaua tuginenud laenurahale ja liialt üles paisutatud finantssektorile, samas kui tööstusbaas on jäänud unarusse, on Schäuble sõnul aga sügavas kriisis. "Ameerika probleemidel on palju põhjuseid, kuid Saksamaa kaubanduskonto ülejääk nende hulka ei kuulu," ütles ta.

Vaatlejate sõnul kipub G20 riikide üksmeel, mis aitas maailmamajandust hullemast hoida, lagunema. Siiski on ühendus praegu parim foorum globaalsetele probleemidele lahenduste otsimiseks.

Hetkel kuum