Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Usaldus kukub, kuid ostujõud on kõrge

    Kui septembris tehti Eesti 17 suuremas linnas 900 korteriomanditehingut, siis oktoobris langes tehinguaktiivsus 832 tehingule, mis on selge märk, et tarbijate kardetud euroeelne buum ei ole kinnisvaraturul aset leidnud.
    Oktoobris tarbijate kindlustunde indikaator mõnevõrra langes, laskudes tasemele miinus 6. Vahepealne kõrgem tase on selgitatav suviste hooajaliste töödega, samuti eurooptimismiga. Nüüdne ajutine eufooria on asendumas reaalsuse adekvaatsema tajumisega, et kiireid muutusi Eesti majanduskeskkonnas, sh töötuse määras, aset ei leia.
    Keskmist palka teeniv tallinlane saab olemasolevatel finantseerimistingimustel soetada endale Tallinna keskmist elamispinda maksimaalselt 80 ruutmeetrit, tartlaste ja pärnakate ostuvõimekus on vastavalt 76 ja 77 ruutmeetrit.
    Meenutuseks - buumi tipul 2007. aasta alguses piirdus ostuvõimekus suuremates linnades ca 30 ruutmeetriga.
    Seoses talve lähenemisega on aktiivsus Harjumaa, sh Tallinna maade-majade turul, taandumas. Peamiselt tuntakse huvi kallimate (6-7 mln kroonised eramud Meriväljal, Nõmmel) ja keskmisest odavamate ning kehvemas seisukorras (Pirital ja Nõmmel ca 1,5 mln krooni) olevate eramute vastu.
    Taas on kaubeldavad ka elamumaad Tallinna äärealadel/lähiümbruses, kus kommunikatsioonidega maatüki eest ollakse valmis maksma kuni 500 000 krooni.
    Tihtipeale jäävad tehingud pooleli, kuna ostuhuvilised soovivad sooritada ostu täielikult omavahendite arvel, kuid müüja pole valmis hinda oodatud tasemele langetama. Ostjad aga keelduvad igasugusest laenamisest hoolimata asjaolust, et müügihind vastab täielikult vara seisukorrale ja turuolukorrale.
    Tallinna korteriturul olid aktiivsed kõik linnaosad, peamiselt tuntakse huvi 1-2toaliste korterite vastu. Remontivajavate elamispindade nn piirhind on äärelinnas 11 000 kr/m2, renoveeritud elamispindadel 16 000 kr/m2
    Tänavu on turule lisandunud ligi 25 uut kortermaja koos ca 800 elamispinnaga (neist ligi 700 müümata), veel enne aasta lõppu lisandub turule veel paarsada uut korterit. See omakorda annab põhjust prognoosida, et uute korterite hinnad vähemalt aasta jooksul oluliselt ei kasva, kuna konkurents arendajate vahel tiheneb.
    Välisinvestorite fookuses on renoveeritud korterid kesklinnas, kus hinnad algavad tasemest 20 000 kr/m2.
    Tartus on turg olnud stabiilne, tehingute arv püsib ühtlasel tasemel. Küll aga on viimasel perioodil olnud võrreldes eelmiste kuudega rohkem inimesi, kes tunnevad huvi kinnisvara vastu. Korterite üüriturg on rahunenud, kuid sellegipoolest on võimalik leida üürnik mõistliku ajaga. Probleemiks on pigem pakutavate korterite vähesus.
    Seoses aktiivsema ostuhuviga on tehtud tehinguid ka seni harjumuspärasest veidi kõrgema hinnaga, jõulist allakauplemist on vähem kui varem.
    Äripindade turg on Tartus endiselt passiivne, seda nii müügi kui ka üürimise osas. Samuti on jahtunud huvi Lõuna-Eesti maakondades asuvate maamajade, talude ja suvilate vastu. Huviorbiidil on linnadesisesed korterid ning eramud linnas või linna vahetus läheduses.
    Müügipakkumiste arv on suuremates linnades aasta lõikes kuni 20% tõusnud, kuid viimastel kuudel on see stabiilseks jäänud.
    Ilmselt pakkumiste arv kasvab aasta alguses, kuna 2011. aasta esimesed kuud tõotavad tulla kinnisvaraturul küllaltki loiud, sest eurole üleminek ja sellega kaasnev teatav peataolek peletab hetkeks ostuhuvilised turult. Samuti lisanduvad objektid, mille omanikud loodavad jaanuaris-veebruaris alustatavast müügist saada tänu euro käibelevõtule suuremat tulu.
  • Hetkel kuum
Leonardo Ortega: ilma vajaliku välistööjõuta ei tule ka oodatud majanduskasvu
Eesti IKT-sektorit ja tööstussektorit kimbutavad samad välistööjõu mured. Vajame muutusteks uusi tingimusi, kirjutab EASi Work in Estonia juht Leonardo Ortega.
Eesti IKT-sektorit ja tööstussektorit kimbutavad samad välistööjõu mured. Vajame muutusteks uusi tingimusi, kirjutab EASi Work in Estonia juht Leonardo Ortega.
Lühikeseks müüjatel oli rekordiline nädal
Lühikeseks müüjad teenisid suurt tehnoloogiaettevõtete aktsiate müügist rekordilise nädalase kasumi.
Lühikeseks müüjad teenisid suurt tehnoloogiaettevõtete aktsiate müügist rekordilise nädalase kasumi.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht avas lahkumise tagamaid “Astusin nagu jooksulindilt maha”
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Madiberk ja Veiko-Vello Palm lõid koos kaitsetööstuse ettevõtte
Skeletoni juht Taavi Madiberk ja kindralmajor Veiko-Vello Palm lõid koos Marko Virkebauga kaitsetööstusettevõtte Frankenburg Technologies.
Skeletoni juht Taavi Madiberk ja kindralmajor Veiko-Vello Palm lõid koos Marko Virkebauga kaitsetööstusettevõtte Frankenburg Technologies.
Tootjahinnad tööstuses jätkasid langemist
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, langes märtsis võrreldes veebruariga 0,4% ja võrreldes eelmise aasta märtsiga 3,9%, teatas statistikaamet.
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, langes märtsis võrreldes veebruariga 0,4% ja võrreldes eelmise aasta märtsiga 3,9%, teatas statistikaamet.