• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Usaldus kukub, kuid ostujõud on kõrge

    Kui septembris tehti Eesti 17 suuremas linnas 900 korteriomanditehingut, siis oktoobris langes tehinguaktiivsus 832 tehingule, mis on selge märk, et tarbijate kardetud euroeelne buum ei ole kinnisvaraturul aset leidnud.
    Oktoobris tarbijate kindlustunde indikaator mõnevõrra langes, laskudes tasemele miinus 6. Vahepealne kõrgem tase on selgitatav suviste hooajaliste töödega, samuti eurooptimismiga. Nüüdne ajutine eufooria on asendumas reaalsuse adekvaatsema tajumisega, et kiireid muutusi Eesti majanduskeskkonnas, sh töötuse määras, aset ei leia.
    Keskmist palka teeniv tallinlane saab olemasolevatel finantseerimistingimustel soetada endale Tallinna keskmist elamispinda maksimaalselt 80 ruutmeetrit, tartlaste ja pärnakate ostuvõimekus on vastavalt 76 ja 77 ruutmeetrit.
    Meenutuseks - buumi tipul 2007. aasta alguses piirdus ostuvõimekus suuremates linnades ca 30 ruutmeetriga.
    Seoses talve lähenemisega on aktiivsus Harjumaa, sh Tallinna maade-majade turul, taandumas. Peamiselt tuntakse huvi kallimate (6-7 mln kroonised eramud Meriväljal, Nõmmel) ja keskmisest odavamate ning kehvemas seisukorras (Pirital ja Nõmmel ca 1,5 mln krooni) olevate eramute vastu.
    Taas on kaubeldavad ka elamumaad Tallinna äärealadel/lähiümbruses, kus kommunikatsioonidega maatüki eest ollakse valmis maksma kuni 500 000 krooni.
    Tihtipeale jäävad tehingud pooleli, kuna ostuhuvilised soovivad sooritada ostu täielikult omavahendite arvel, kuid müüja pole valmis hinda oodatud tasemele langetama. Ostjad aga keelduvad igasugusest laenamisest hoolimata asjaolust, et müügihind vastab täielikult vara seisukorrale ja turuolukorrale.
    Tallinna korteriturul olid aktiivsed kõik linnaosad, peamiselt tuntakse huvi 1-2toaliste korterite vastu. Remontivajavate elamispindade nn piirhind on äärelinnas 11 000 kr/m2, renoveeritud elamispindadel 16 000 kr/m2
    Tänavu on turule lisandunud ligi 25 uut kortermaja koos ca 800 elamispinnaga (neist ligi 700 müümata), veel enne aasta lõppu lisandub turule veel paarsada uut korterit. See omakorda annab põhjust prognoosida, et uute korterite hinnad vähemalt aasta jooksul oluliselt ei kasva, kuna konkurents arendajate vahel tiheneb.
    Välisinvestorite fookuses on renoveeritud korterid kesklinnas, kus hinnad algavad tasemest 20 000 kr/m2.
    Tartus on turg olnud stabiilne, tehingute arv püsib ühtlasel tasemel. Küll aga on viimasel perioodil olnud võrreldes eelmiste kuudega rohkem inimesi, kes tunnevad huvi kinnisvara vastu. Korterite üüriturg on rahunenud, kuid sellegipoolest on võimalik leida üürnik mõistliku ajaga. Probleemiks on pigem pakutavate korterite vähesus.
    Seoses aktiivsema ostuhuviga on tehtud tehinguid ka seni harjumuspärasest veidi kõrgema hinnaga, jõulist allakauplemist on vähem kui varem.
    Äripindade turg on Tartus endiselt passiivne, seda nii müügi kui ka üürimise osas. Samuti on jahtunud huvi Lõuna-Eesti maakondades asuvate maamajade, talude ja suvilate vastu. Huviorbiidil on linnadesisesed korterid ning eramud linnas või linna vahetus läheduses.
    Müügipakkumiste arv on suuremates linnades aasta lõikes kuni 20% tõusnud, kuid viimastel kuudel on see stabiilseks jäänud.
    Ilmselt pakkumiste arv kasvab aasta alguses, kuna 2011. aasta esimesed kuud tõotavad tulla kinnisvaraturul küllaltki loiud, sest eurole üleminek ja sellega kaasnev teatav peataolek peletab hetkeks ostuhuvilised turult. Samuti lisanduvad objektid, mille omanikud loodavad jaanuaris-veebruaris alustatavast müügist saada tänu euro käibelevõtule suuremat tulu.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Anu Ruul: kestliku innovatsiooni võimalikkusest Maal – kümme sammu maailmalõpust eemale
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
USA aktsiaturg: Nasdaq pani langusnädalale punase punkti
Tehnoloogiaaktsiaist pungil Nasdaqi liitindeks lõpetas börsinädala 2,72 protsendise kukkumisega; languses olid ka kõik teised peamised USA börsiindeksid.
Tehnoloogiaaktsiaist pungil Nasdaqi liitindeks lõpetas börsinädala 2,72 protsendise kukkumisega; languses olid ka kõik teised peamised USA börsiindeksid.
Raadiohitid: ühe Eesti panga juhtimisviga ja uus Tuul Tallinna börsil
Lõppeval nädalal puistasid raadioeetrisse tarkuseteri ettevõtja Indrek Neivelt, kes analüüsis kahe Eesti panga konkurentsi, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp, kes rääkis spetsialistist juhiks kujunemisest, ning elektritõukeratta jagamisteenuse Tuul kaasasutaja Kristjan Maruste, kelle sõnul hakkab ettevõte lähiajal Tallinna börsilt kaasama võlakirjadega finantseeringuid.
Lõppeval nädalal puistasid raadioeetrisse tarkuseteri ettevõtja Indrek Neivelt, kes analüüsis kahe Eesti panga konkurentsi, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp, kes rääkis spetsialistist juhiks kujunemisest, ning elektritõukeratta jagamisteenuse Tuul kaasasutaja Kristjan Maruste, kelle sõnul hakkab ettevõte lähiajal Tallinna börsilt kaasama võlakirjadega finantseeringuid.
Ossinovski vastane ei jäänud kohtu otsusega rahule
Läti ärimees Ilja Gertšikov, kelle Riia esimese astme kohus jättis ilma kosmeetikatootja Dzintars kaubamärgiõigustest, mille kohus määras Oleg Ossinovski ostetud ettevõttele, on otsuse edasi kaevanud, kirjutab Leta.
Läti ärimees Ilja Gertšikov, kelle Riia esimese astme kohus jättis ilma kosmeetikatootja Dzintars kaubamärgiõigustest, mille kohus määras Oleg Ossinovski ostetud ettevõttele, on otsuse edasi kaevanud, kirjutab Leta.