Saksa ajakirjanike võrgustik manipuleeris soliidsete majandusväljaannete külgedel börsiinfoga. Lugejate petmisega teeniti viie aasta jooksul esialgsetel andmetel vähemalt 17 miljonit eurot. Kaotajaiks jäid ajakirjandust usaldanud väikeinvestorid.
Saksa kelmide tuumiku moodustas kolmikust sõpradepaar ülikoolipäevilt Münchenist: Tobias Bosler, Markus Straub ja Oliver Janich. Janich andis Focus Money külgedel aktsiasoovitusi, Straub on asejuht kapitaliinvestorite kaitseühingus (SdK) ning Bosler juhib investeerimisfirmat TFB Capital. Koos teistega manipuleeris kolmik viie aasta jooksul 20 ettevõtte aktsiakursse. Kaasatud on veel vähemalt 27 kahtlusalust, kelle suhtes on alustanud uurimist Müncheni prokuratuur ja riiklik finantsinspektsioon (BaFin).
Esialgsel konservatiivsel hinnangul teenis kolmik rohkem kui 17 miljonit eurot (266 miljonit krooni). Kui esialgsed süüdistused paika peavad, on tegemist Saksa suurima aktsiamanipulatsiooniga.
"Kaotajaks jäid kümned tuhanded väikeinvestorid, kes uskusid, et börsil võidutseb õiglus. Ja kes usuvad, et guruinvestorid järgivad oma südametunnistust ega tööta enda või oma sõprade rahakoti heaks," kirjutas ajaleht Spiegel.
Väikeinvestorite ja üldise korra eest on Eestis seismas finantsinspektsioon, kelle sõnul jälgitakse hoolega, mis meedias ja börsil aset leiab. “Kuna ajakirjandus on üks peamisi allikaid, mille kaudu börsiettevõtjate kohta teavet levitatakse, jälgib inspektsioon kõrgendatud tähelepanuga ajakirjanduses avalikustatavat teavet, sealhulgas analüüse ja kommentaare börsiettevõtjate ja nende väärtpaberite kohta,” ütles inspektsiooni turujärelevalve divisjoni juht Kristjan-Erik Suurväli.
Inspektsioon: info levitajad on meedias nähtavad
Suurvälja sõnul ei saa nad enda võtteid avalikustada, kuid kui tegemist on võimaliku teabe manipulatsiooniga, on teabe levitajate isikud tavaliselt ajakirjanduses nähtavad, seega on võimaliku kuriteoni viivad juhtlõngad sageli selgemad kui muude turumanipulatsiooni tüüpide puhul.
Saksamaa võimalikud aktsiamanipulaatorid Bosler ja Straub on uurimise ajaks vahi alla võetud. Nagu ka börsiajakirjanik Stefan Fiebach, kes väidetavalt kiitis üles aktsiaid, mida Bosler ja tema sõbrad eelnevalt soodsa hinnaga kokku olid ostnud. Spiegeli hinnangul jõudsid sõpraderingi börsisoovitused rohkem kui miljoni lugejani.
Skeem oli järgmine: Bosler otsib välja väikese firma, mille vastu muidu keegi huvi ei tunne. Ta ostab selle firma aktsiaid, juurde tulevad ka tema tuttavad ja järgneb meediatöö: sõpradest börsiajakirjanikud kiidavad ettevõtte väärtuse süstemaatiliselt üles, firmast tehakse hot stock ehk hiiglasliku potentsiaaliga nn kuum aktsia.
Manipulaatorid rääkisid rämpsaktsiad üles
“Nii tõusis üleskiidetud aktsiate kurss, kuni Bosleri ja tema sõprade jaoks saabus õige hetk oma eelnevalt soodsalt kokku ostetud paberid kallilt maha müüa,” kirjeldas toimunut Spiegel. “Firmadest, mille aktsiatega manipuleeriti, on ära toodud USA väike nanotehnoloogiafirma Rubincon Ventures, Wirecard, Nascacell, Conergy.
Spiegeli andmetel osalesid Nascacelli manipulatsioonides 2006. aastal koguni sellised mehed nagu Wallstreet-Online’i juhatuse juht André Kolbinger ja Small Cap Traderi juht Stefan Kallabis, nagu ka Performaxxi eksjuht Christian Juptner, samuti kapitaliinvestorite ühingu kaks funktsionääri.
Kuidas manipuleerimine täpselt käis?
Spiegel toob ära Nascacelli näite. "Otsa tegi lahti jälle Fiebachi International Stock Picker, mis päev enne Nascacelli börsiletulekut kirjutas: "Aktsia hind võib tõusta 20 euroni." Päev hiljem võttis TV-ekspert Burschik Nascacelli oma börsikirja Swiss Trading näidisnimekirja ja Permormaxx nägi "õiglast aktsiakurssi" 14,54 euro juures. Ka Focus Money mehe Janichi jaoks oli Nascacell kuum soovitus: "Investorite jaoks on see ainulaadne võimalus osta aktsiat eriti soodsa hinnaga."
Kes Janichi soovitust järgis, kaotas taas kord eriti palju raha. Aktsia alustas esimesel müügipäeval kaheksast eurost, aasta lõpuks oli aktsia väärtusest järel vähem kui ühe euro, 2010. aasta alguses on aktsia hind neli senti.” Bosler ja tema sõbrad teenisid Nascacelli afääriga umbes miljon eurot.
Kõige rohkem teenis aktsiatehingutelt kamba peamees Bosler, kes Spiegeli andmetel pani taskusse 13,6 miljonit eurot. Võrgustikuga seotuks peetakse ka selliseid tuntud Saksa börsiajakirjanikke nagu Dirk Müller ja Daniel Kühn, kes on osalenud Bosleri korraldatud üritustel – mõlemad küll lükkavad süüdistused tagasi. Süüdistusi nimetab absurdseks ka Oliver Janich. Teised vaikivad.
Kommentaarid
Meelis Mandel, Äripäeva peatoimetajaKui ajakirjanik omab ettevõtte kohta informatsiooni, mis võib mõjutada selle aktsia hinda, on aktsiatehingu sooritamine keelatud informatsiooni ilmumiseni. Meie ajakirjanikud avalikustavad investeeringud Äripäeva koduleheküljel. Avalikustamisele kuulub ainult väärtpaberi omamine, mitte selle hulk ega väärtus.
Merit Kopli, Postimehe peatoimetaja
Postimehe majandustoimetuse ajakirjanikud peavad avaldama oma investeerimisportfelli sisu otsesele juhile. Ajakirjanikel on keelatud kasutada neile tööalaste kohustuste tõttu teatavaks saanud infot isikliku kasusaamise eesmärgil.
Autor: Katri Soe-Surén, Birjo Must, Indrek Kald
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!