Võlausaldajad jahivad GT Oili juhi pead

Juba kolm aastat tagasi sügisel vaakus GT Oil Estonia hinge, pikemat aega kestnud likviidsusprobleemid olid ettevõtte omakapitali viinud 31 miljoni krooniga miinusesse ning võlausaldajad ütlevad tagantjärele, et ettevõtte juht oleks siis pidanud esitama pankrotiavalduse.

Tegelikkuses läks veel poolteist aastat, mis oli täis lubadusi ja kinnitusi, et kõik on korras. Ettevõtte pankrot kuulutati välja eelmise aasta 20. aprillil. Pankrotihaldur Oliver Ennokile avanes pilt, kus kütusemüüja tehingud ei olnud raamatupidamises korrektselt kajastatud ja raske oli tuvastada, kuhu ja mis summad ning varad on liikunud. Esitamata oli ka 2007. aasta majandusaruanne.

"Tellisime audiitorilt erikontrolli, et tuvastada maksejõuetuse aega ja põhjuseid, aga audiitor ei saanudki seda pädevalt läbi viia, kuna talle esitati puudulikud andmed," märkis Ennok. Ka võlgnikult pole ta pädevaid vastuseid saanud.

Audiitor Peep Parmaksoni aruandest selgub, et arhiveeritud raamatupidamisdokumentide hulgas ei ole kontode väljatrükke ning igakuised saldoandmikud kontodel toimunud liikumiste kohta on juhuslikud ja süstematiseerimata. Andmete kogumise käigus ei esitanud ettevõtte juht kontrollile raamatupidamisregistreid, tuues põhjuseks erinevaid ettekäändeid alates raamatupidamise asumisest Haapsalus kuni arvuti kõvaketta loetamatuks muutumiseni.

Sellise aruande peale esitas pankrotihaldur avalduse kriminaalasja algatamiseks, mis liideti võlausaldaja Magrat Commodities S.A. juba varem esitatud avaldusega. Kriminaalasi on praegu eeluurimise staadiumis ning kahtlustust kellelegi esitatud pole.

Magrat Commodities S.A. on Šveitsis Genfi linnas registreeritud äriühing, mille omanik on Ukraina kodakondsusega tallinlane Igor Raikhelgauz. GT Oil on neile võlgu 85 miljonit krooni. Üle saja miljoni krooniga kroonib võlausaldajate tipus aga SEB Pank.

Kukk on kütuseäris tuntud tegija, räägitakse tema headest ärisidemetest Venemaal. Veel mõne aasta eest oli GT Oilil kokku 15 müügikohta ning jõuliselt üritati ka laieneda.

Nii osteti 2006. aasta lõpus Toomas Vaarmannilt ja Martin Reinikult 50 protsenti Olerexi aktsiatest. Kuna aga Olerexi teised omanikud kasutasid ostueesõigust, kadus GT Oil Estonia aktsionäride ringist õige varsti. Vaarmann on praegu pankrotipesas 15 miljoni kroonise nõudega suuruselt kolmas võlausaldaja.

Kuigi mitmed inimesed mainisid Kuke oskust lobedat juttu veeretada, jäi ta ajakirjanikuga suheldes kidakeelseks.

Ütles telefoni vaid, et tegemist on vana asjaga ja palus küsimused e-posti aadressile saata. Neile aga vastust ei järgne. "Ma ei ole mõelnud vastamisele ja ma ei pea seda enda jaoks ka nii tähtsaks," sõnas Kukk napilt.

Küll rääkis ta eelmise aasta kevadel Äripäevale, et GT Oil Estonia raskuste põhjuseks on üldine olukord finantsmaastikul ning Eesti-Vene suhetes.

"Värskelt investeerinud ettevõtete grupp, mille põhitegevus on importida kütust Venemaalt ning eksportida seda läände, pole kahe aasta jooksul saanud ühtegi kaubakinnitust Venemaa Oktoobriraudteelt. Ka olukord finantsmaailmas pole sama, mis kaks aastat tagasi," selgitas ta tookord, kinnitades, et raskustest loodetakse siiski välja rabeleda.

Hiljuti kirjutas Äripäev raskustesse sattunud KPK Teedeehitusest, mille omanikud ja praegused juhid esitasid kohtule pankrotiavalduse, süüdistades firma kunagist tegevjuhti Kaupo Kaljuveed kahju tekitamises.

KPK Teedeehituse praeguse juhtkonna hinnangul tekitas eksjuht Kaupo Kaljuvee ettevõttele ligi 10 miljoni krooni suuruse kahju.

KPK Teedehituse juhatuse liige Tanel Ringo süüdistab Kaljuveed maksudega skeemitamises, mis tõi ehitusfirmale 8-9 miljonit krooni kahju. Tema sõnul juhtis maksu- ja tolliamet juba 2009. aasta jaanuaris tähelepanu sellele, et maksuarvestus tuleb üle vaadata. Lisaks tekitati praeguse juhtkonna väitel KPK Teedeehitusele kahju ka fiktiivsete arveskeemiga.

Kaupo Kaljuvee ütles, et kuuleb tema vastu suunatud süüdistustest alles ajakirjanikult.

"See on minu jaoks täiesti arusaamatu ja tõesti suur üllatus. Tean 2008. aasta maksuotsust, mis oli teada ka praegusele juhtkonnale ja nõukogule, kuid see oli kindlasti mitu korda väiksem," ütles ta.

2009. aasta septembris-oktoobris KPK Teedeehituse juhi ameti maha pannud Kaljuvee kinnitas, et lahkus suuremate tülide ja skandaalideta.

GT Oil Estonia kahjustas enda võlausaldajaid rohkem kui kahesaja miljoni krooni eest. Aastate jooksul räägiti ka kohtus, et pankrotti ei ole, samal ajal muutus asi järjest hullemaks.

Tihti ei suuda või ei viitsi võlausaldajad pankrotimeistreid nuhelda, antud juhul on asi jõuliselt ette võetud ning süüdlasi ootab nii kriminaalmenetluslik kui ka tsiviilnuhtlus, see kestab veel palju aastaid. Pankrotimeistrid peavad saama tähelepanu, mis halvab nende edasised võimalused. Praegu on poliitikute ja ametnike mainekontroll tõhus, kuid ärieetika rikkumine ei pälvi piisavalt suurt tähelepanu.

Politsei ressurss ja huvi majanduskuritegude uurimiseks võiks suurem olla. Mõni erakond võiks oma valimislubaduseks võtta, et riik võtab majanduskuritegude uurimise kriminaalpoliitikas näiteks prioriteediks nr 2.