"Riikliku sektori loogika on selles, et toetame üritusi, mis saagi olla kasumit teenivad. Näiteks korraldatakse kogu maailmas olümpiamänge, kuid kõik neid korraldanud riigid räägivad hiljem, milliste summadega kahjumisse jäid," selgitas Mutso. "Ettevõtjad teevad üritusi kasumiprojektidena ja riigi toega kellegi kasumit toetada ei ole õige. Toetame näiteks Euroopa filmigalat, sest see ei saagi olla kasumlik."

Mutso lisas, et ürituste otsast lõpuni läbiviimist EASi rahadega ei saa pidada võimalikuks, kuid EAS on eelnevatel aastatel toetanud ürituste turundamist kuni 1 miljoni krooniga. Eelmisel aastal kulus selleks 15 miljonit krooni. Tänavu tahab EAS toetada spordi- ja konverentsiürituste Eestisse meelitamist ja vastav toetusvoor ootab 29. novembrini avaldusi. Spordiürituste ja konverentside turundamiseks on EASil kokku 10 miljonit krooni.

"Teeme Eesti mainekujunduskampaaniat riigi poolt, kuid turundustoetust saavad ka regioonid, avalik ja kolmas sektor ning ettevõtted. Konkreetsete ürituste toimumine Eestis toob siia lihtsalt täiendavaid külastajaid. Võime tahta, et NATO tippkohtumine toimuks igal aastal Eestis, aga see ei sõltu meist," selgitas Mutso.

Turismiagentuuri juht lisas, et EAS teeb välismaist turundustööd koos partneritega. "Vaatame riik riigilt kavad üle, kellega ja mida me teeme. Kindlasti pole see ainult plakatite kleepimine tänavaile. Seal on palju erinevaid nüansse," selgitas ta. "Näiteks meie peamise turu, Soome mainekampaania, eelarve on 7 miljonit krooni. Selle raames toimub kliendiüritus, esinemine messil, Eesti tutvustamine ajakirjanikele, online’i kampaania ja üritus, kus tutvustatakse Eestis toimuvaid sündmusi."