Toftani juht: meedias palju ebaolulist ja negatiivset infot

“Ühe näitena võib välja tuua eurokalkulaatorite teema, mis on minu arvates nürimeelsuse tipp,” rääkis Arula. 

Riik teeb Arula sõnul aastas 100 miljardi krooni ulatuses kulutusi ja vaid  väikese osa sellest moodutab 4,5 miljonit krooni maksma läinud eurokalkulaator. “Ajakirjandus viitsib kulutada aega sellele, et oli kaks inimest, kes said praakkalkulaatori,” põhjendas Arula, kelle arvates ei peaks sellisest teemast üldse juttu tegema.Eurokalkulaatorit ei tohiks küll kontekstist välja kiskuda, kuid arvan, et see indikeerib hästi seda, millega meedia tegelikult tegeleb, lisas ta.

Hoopis olulisem oleks Arula kinnitusel puurida sügavamalt praeguse majanduskasvu põhjuste taha. “Eksport ja tööstustoodangu kasv on see, mis täna majanduskasvu veab. Tegelikult oleks tore, kui ajakirjandus uuriks, kuidas see juhtus, miks juhtus ja kas riigil on kuidagi võimalik kasvule hoogu juurde anda,” arvas Arula lisades, et selles valguses tegeleb ajakirjandus küll suhteliselt mõttetute asjadega.

Veel on Arula meelest Eestis  üldiseks märksõnaks sõnumilehestumine - pigistatakse uudiseid välja sealt, kus tegelikult uudist ei ole või vähemasti pole need riigi seisukohalt olulised.

“Üldine tendents Eesti meedias on lisaks see, et negatiivne uudis müüb ning väga vähe kirjutatakse positiivseid edulugusid,” rääkis Arula. “Kui tegelikult on riigis midagi hästi, siis sellele tähelepanu ei pöörata, sest suure tõenäosusega tulevad kadedad kommentaarid ja nii jäetakse lugu pigem kirjutamata.”

Negatiivse kirjutamisel saadakse reeglina laiapõhjalisem toetus, põhjendas ta. 

“Ma ei saa väita, et ajakirjandus oleks üle politiseeritud – pigem ei ole. Praegu saavad kõik erakonnad ajakirjanduse käest nö ühe puuga ja see on tore,” rääkis Arula ja lisas, et vähemalt on ajakirjandus sõltumatu.

Tänane päevaküsimus on ajendatud Andrus Saare arvamusloost, milles ta juhtis tähelepanu asjaolule, et Eesti ajakirjanduse käsitlused täidavad liialt palju päevakajalise poliitika ülesandeid.