Euroopa üks suuremaid väljakutseid on saada rohkem inimesi tööle. 2008. aastal tööturge tabanud kriisi tõttu on Euroopa kaotanud 5,6 miljonit töökohta. Olukord on küll paranema hakanud, kuid alles hiljuti oli tööta on veel 23 miljonit inimest ehk 10% tööealisest elanikkonnast. Surutis on enim mõjutanud noori.

Me teame, et tulevikus eeldatakse üha suurema hulga töökohtade puhul kõrgetasemelist kvalifikatsiooni. Prognoosidest nähtub, et 2015. aastaks on puudu 700 000 IKT-spetsialisti. Tervisesektoris jääb puudu miljon töötajat ja aastaks 2025 võime juurde vajada veel miljon teadurit. Kõik see näitab, et meil on kiiresti vaja investeerida tööjõusse, et meil oleks võimalik üle minna rohelisele, arukale ja uuenduslikule majandusele.

Peame vastuse leidma järgmisele neljale küsimusele. Kuidas saame tagada, et kõik töövõimelised isikud leiaksid töö? Kuidas saaksid kõik arendada ja täiendada oskusi, mida nad vajavad oma tööks praegu ja edaspidi? Kuidas saame muuta oma tööturud toimivamaks? Kuidas saame luua uusi kvaliteetseid töökohti, mis jääksid püsima? Nende küsimustega tegeletakse uute oskuste ja töökohtade tegevuskavas. Koostöös liikmesriikide ning töötajate ja tööandjate esindajatega oleme kavandanud konkreetsed meetmed neljas põhivaldkonnas.

I Tööturud võiks olla tõhusamad. On õige aeg muuta töölepingud paremini toimivaks. Sama kehtib töötushüvitiste, individuaalsete toetuste ja elukestva õppe võimaluste kohta. Üks meie olulisemaid samme seisneb ajutistest ja alalistest lepingutest tuleneva tööturu killustatusega tegelemises tähtajatu ühtse töölepingu kasutuselevõtu laiendamise kaudu. Nii saaks kaotada paralleelsed töölepingud ning anda igaühele võimaluse suurendada järk-järgult tööalase kaitse õigusi, tagades samas ettevõtjatele vajaliku paindlikkuse pika katseaja jooksul.

II Peame inimesed varustama õigete oskustega. Lähitulevikus on praegusest palju suurema hulga töökohtade puhul vaja kõrgema tasemega oskusi. Haridus- ja koolitussüsteemid peavad tagama, et igaühel on võimalus omandada ja parandada teadmisi ja oskusi, mida tööturul vajatakse. On ülimalt oluline, et oskaksime luua paremad sidemed töö- ja haridusmaailma vahel.

III Meil on rohkemate ja paremate töökohtade jaoks vaja töötingimusi käsitlevaid paremaid õigusakte. Ka töökoha loomise tingimused peavad olema õiged ning just praegu on aeg vaadata läbi töökvaliteeti ja töötingimusi käsitlevate õigusaktide kogum. Me peame vähendama bürokraatiat ja pidama sammu uute töökorraldustega ja tehnoloogia edusammudega. Teeme ettepanekud tööajadirektiivi muutmise kohta ja seadusandliku algatuse kohta töötajate lähetamist käsitleva direktiivi paremaks rakendamiseks.

Töökohtade loomine tähendab majanduskasvu soodustamist, samas seisavad inimesed, kel on töökohtade loomise potentsiaal, endiselt silmitsi liiga paljude takistustega. Peame parandama töökohtade loomise raamtingimusi, vähendama halduskoormust ja tööjõuga seotud makse ning aitama ettevõtjaid eelkõige kiiresti arenevates valdkondades ning teadus- ja arendustegevusmahukates sektorites.

Täielik tööhõive ei ole eraldiseisev prioriteet. 2010. aasta alguses otsustasid Euroopa juhid käivitada uue strateegia järgmise kümne aasta aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu kohta, mille järgi oleme seadnud eesmärgiks saavutada 2020. aastaks 75protsendiline tööhõivemäär.

Autor: Androulla Vassiliou