• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ametnikku süüdistatakse pistise võtmises

    Harju maakohtus algas tehnilise järelevalve ameti endise asejuhi Egon Hirvesoo, kahe pürotehnikafirma ning ühe ettevõtte juhatuse liikme üle peetav kohtuistung.

    Kauaaegne pürotehnikute esikontrollija Hirvesoo ning AS Jupiter Plus, OÜ Fortestar ning viimase juhatuse liige Andrus Märtson kuulasid eile riigiprokurör Triin Bergmanni süüdistuskokkuvõtet.
    Selle järgi andis Hirvesoo aastatel 2006-2007 Fortestar töötajatele pädevustunnistusi enda poolt läbiviidud tasuliste koolituste põhjal.
    Jupiter Plus pöördus 2007. aasta maikuus Hirvesoo poole, et saada Maardus asuvale laole luba suures koguses lõhkematerjali hoidmiseks. Tegelikult ei vastanud pürotehnikat peamiselt Venemaale vahendanud Jupiter Plusi ladu aga nõuetele.
    Hirvesoo käskis ettevõttel oma vennalt Hasso Hirvesoolt tellida uurimistöö "Planeeritava tollitsoonis asuva lõhkematerjalilao asukoha hinnang ohutusraadiuse alusel", mille aga koostas ta suures osas ise. Uurimistöö läks Jupiter Plusile maksma 12 000 krooni, millest Egon Hirvesoo sai 8000 ning ülejäänud läks tema vennale. Järgmise aasta maikuus vormistas tollane tehnilise järelevalve ameti asejuht laole ka loa.
    Süüdistatavad ennast kohtu ees süüdi ei tunnistanud. „Leian, et tasulise koolituse läbiviimine ei ole teeseldud tegevus vaid reaalne teenus, mida inimesed on Hirvesoolt saanud,“ põhjendas eksametniku advokaat Toomas Pilt, miks tema kliendi süüdistamine korduvas pistise nõudmises pole põhjendatud. Seejärel asuti kuulama tunnistajaid.
    Äripäev kirjutas 2008. aasta sügisel korralagedusest Hirvesoo vastutusalasse jäänud pürotehnikavaldkonnas. Näiteks tegutsesid Tartus linnavõimu teadmata ühe katuse all lastepäevakeskus ning pürotehnikaladu. Laole oli väljastanud kasutusloa Hirvesoo. Tartu linna väitel oleks pidanud aga hoone omanik taotlema kasutusluba omavalitsuselt ning riiklik amet ei oleks tohtinud kasutusluba väljastada. Sama aasta detsembris lahkus Hirvesoo ametist.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Jüri Raidla: demokraatia on eduka Eesti pant
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
USA tööturg taastus oodatust kiiremini
Majanduse elavnemise valguses lisasid eraettevõtted novembris rohem töökohti, kui analüütikud prognoosisid, vahendab Yahoo Finance.
Majanduse elavnemise valguses lisasid eraettevõtted novembris rohem töökohti, kui analüütikud prognoosisid, vahendab Yahoo Finance.
IT- ja arvutifirmade TOP: keskmise suurusega ettevõtetele muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Elektrilevi tõstab hindu
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).