Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Baltikal hingetõmbepaus laenust

    Eile teatas Baltika Grupp, et on sõlminud mitme suurpangaga laenude refinantseerimise lepingu. Kas see annab masust räsitud ettevõttele lõpuks vajaliku tõuke?
    Iseenesest on Baltika neid tõukeid justkui piisavalt juba saanud. Hädasti likviidsussüsti vajanud rõivatööstur, kelle hallata on sellised brändid nagu Monton, Ivo Nikkolo ja Mosaic, emiteeris selle aasta juunis 8,85 miljonit lihtaktsiat, mis tõi ettevõttesse 106,2 miljonit lisakrooni.
    Ka aasta varem juulis vajati lisaraha, mille tõttu emiteeriti 4 miljonit eelisaktsiat, kaasates ettevõttesse 40 miljonit krooni lisaraha. Paraku teenitud lisatulu eelisaktsiatest kahaneb iga kvartaliga, sest Baltikal on kohustus maksta eelisaktsiate omanikele 1 kroon aktsia kohta aastas. Novembris avaldatud vahearuandest selguski, et aastaga käidi eelisaktsionäridele dividendidena välja 4,13 miljonit krooni, sealhulgas 2,34 miljonit kolmandas kvartalis.
    Samas lihtaktsionäridele maksis Baltika omanikutulu viimati 2007. aasta kevadel, kui dividendimakse suurus oli 0,8 krooni aktsia kohta, ning paistab, et uut dividendimakset Baltika lihtaktsionär veel niipea ei näe.
    Tallinna börsil oli sarnases olukorras Tallink, kes juba läinud aasta detsembris otsustas laenulepingutes muudatusi teha, et laenukoormusega paremini toime tulla. Kuu pärast selle teate avalikustamist asus Tallinki aktsia tugevalt rallima, kuid endiselt on suur võlakoormus Tallinki üks märksõnu.
    Baltika Grupp sõlmis novembris ASiga Swedbank ja Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaaliga laenude refinantseerimise lepingud kogumahus 17,1 miljonit eurot (268 miljonit krooni) ja garantiilimiitide lepingud 2,9 miljoni euro (45 miljonit krooni) peale tähtajaga 2014. aasta lõpp.
    Ettevõtte sõnul oli tegemist mitme pika- kui lühiajalise laenu konsolideerimise ning laenude tagasimakse graafikute vastavusse viimisega reaalse rahavoo võimalusega lähiaastatel. Laenude refinantseerimise tulemusel vähenes Baltika Grupi lühiajaliste laenude suhe praeguselt 40 protsendilt 5 protsendile.
    Eile avaldatud börsiteates jäi samas ettevõte vägagi üldsõnaliseks, andmata investoritele reaalseid numbreid, mille põhjal enda arvamust kujundada. "Lepingtasud vastavad turutingimustele. Keskmised intressimäärad oluliselt ei tõusnud, sest meil oli enne portfellis nii kõrgete kui ka madalate intressimääradega laene," vastas Baltika Grupi finantsdirektor Ülle Järv küsimusele, kui palju maksis laenude restruktureerimine ja kui suur on ettevõtte laenuportfelli intressimäär.
    Järve sõnul ei saa ettevõte praegu asjaolusid detailsemalt kommenteerida ning lisainformatsioon laenulepingutega seonduva kohta avaldatakse neljanda kvartali aruannetes.
    Kindlasti on see Baltikale vajalik samm, mille peaks ka laiem investorite ring heaks kiitma. Firma on viimase kaheksa kvartaliga suure kahjumi kokku korjanud (282 miljonit krooni), mis teeb laenu refinantseerimise sammu seda olulisemaks. Baltikal oli 9 kuu lõpu seisuga 315,7 miljoni krooni eest intressi kandvaid võlakohustusi (sh 308,9 miljoni krooni eest pangalaene). Pangalaenude intressimäär kõikus 1 kuu Euribor + 3% ja 7,57% vahel ning 2009. aasta esimese üheksa kuuga kulus intressikuludeks kokku 13,8 miljonit krooni (3,3 miljonit krooni enam kui aasta eest).
    Baltika lühiajaliste kohustuste maht on roninud taas üle käibevarade mahu, mis näitab, et Baltikal on maksejõuga raskusi. Omakapitali osakaal varade mahus langes samuti kolmanda kvartaliga ligi 5 protsendipunkti, 30,9 protsendini. Seega ei pea palju selgitama, miks laenude refinantseerimine Baltikale niivõrd oluline samm on.
    Investori seisukohalt Baltika aktsia mind praegu ei tõmba. Novembri alguses avaldatud tulemused tõid minu meelest küll vajaliku korrektsiooni firma aktsiasse, kuid endiselt suure võlakoorma ning kahaneva omakapitaliga ettevõtte kohta paistab Baltika aktsia liialt suure riskina. Neljanda kvartali aruanne ühes lubatud laenunumbritega aitab kindlasti selgust tuua. Seniks on ettevõtte aktsia ostmine pigem õnnemäng kui investeering.
    Siiani on üks peamisi Baltikaga seotud riske olnud just kõrge laenukoormus ning suures mahus lühiajaliste kohustuste mõjul ka pidev refinantseerimisrisk. Seetõttu on laenuportfelli restruktureerimine vajalik samm ning annab ettevõttele piisavalt hingamisruumi.
    Baltikal seisab peagi ees jaekaubandusele ebasoodne esimene kvartal ning samuti on kartusi seoses tarbimisega Eestis pärast euro käibeletulekut, mistõttu likviidsusvaru on ettevõttele vajalik. Kokkuvõttes väheneb eelkõige ettevõtte bilansirisk.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Ökonomist: kiire hinnatõus on hakanud tarbimist piirama
Vahe hindade ja sissetulekute vahel käriseb järjest suuremaks, kirjutab Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Vahe hindade ja sissetulekute vahel käriseb järjest suuremaks, kirjutab Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Modera kasvatas poole aastaga müüki 60%
Automüügitarkvara tootev Eesti ettevõte Modera kasvatas selle aasta esimesel poolel müüki 60%, ettevõtte tulu ulatus 654 846 euroni.
Automüügitarkvara tootev Eesti ettevõte Modera kasvatas selle aasta esimesel poolel müüki 60%, ettevõtte tulu ulatus 654 846 euroni.
Nelja Eesti juhi teed tippu - kriisiloits, ettemääratus ja õpetaja võimendus
Värskes Äripäeva raadio saates "Juhi jutud" võtame kokku kuulajate lemmiksaated ja nopime nendest välja neli põnevat kildu Eesti juhtidelt. Tänases saates saavad sõna Eesti suurima panga Swedbanki juht Olavi Lepp, 2020. aastal Eesti parimaks kooliks valitud Uulu põhikooli juht Egle Rumberg, noorim Tallinna börsi firmade juht ehk Arco Vara juht Miko-Ove Niinemäe ja LHV grupi juht Madis Toomsalu, kes pälvis tänavu tunnustuse parim juht.
Värskes Äripäeva raadio saates "Juhi jutud" võtame kokku kuulajate lemmiksaated ja nopime nendest välja neli põnevat kildu Eesti juhtidelt. Tänases saates saavad sõna Eesti suurima panga Swedbanki juht Olavi Lepp, 2020. aastal Eesti parimaks kooliks valitud Uulu põhikooli juht Egle Rumberg, noorim Tallinna börsi firmade juht ehk Arco Vara juht Miko-Ove Niinemäe ja LHV grupi juht Madis Toomsalu, kes pälvis tänavu tunnustuse parim juht.
Riigikogu ratifitseeris Soome ja Rootsi ühinemise NATOga
Riigikogu võttis erakorralisel istungjärgul vastu seaduse, millega kiitis heaks Soome ja Rootsi ühinemist käsitlevad Põhja-Atlandi lepingu protokollid.
Riigikogu võttis erakorralisel istungjärgul vastu seaduse, millega kiitis heaks Soome ja Rootsi ühinemist käsitlevad Põhja-Atlandi lepingu protokollid.
Raadiohommik: punastest maasikatest ja rohelistest investeeringutest
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis räägime roheliste pensionifondide tootlustest, maasikakorjamise robotist, muutustest ettevõtete saneerimisprotsessis ning NATO laienemisest.
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis räägime roheliste pensionifondide tootlustest, maasikakorjamise robotist, muutustest ettevõtete saneerimisprotsessis ning NATO laienemisest.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.