Samas lihtaktsionäridele maksis Baltika omanikutulu viimati 2007. aasta kevadel, kui dividendimakse suurus oli 0,8 krooni aktsia kohta, ning paistab, et uut dividendimakset Baltika lihtaktsionär veel niipea ei näe.
Tallinna börsil oli sarnases olukorras Tallink, kes juba läinud aasta detsembris otsustas laenulepingutes muudatusi teha, et laenukoormusega paremini toime tulla. Kuu pärast selle teate avalikustamist asus Tallinki aktsia tugevalt rallima, kuid endiselt on suur võlakoormus Tallinki üks märksõnu.
Baltika Grupp sõlmis novembris ASiga Swedbank ja Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaaliga laenude refinantseerimise lepingud kogumahus 17,1 miljonit eurot (268 miljonit krooni) ja garantiilimiitide lepingud 2,9 miljoni euro (45 miljonit krooni) peale tähtajaga 2014. aasta lõpp.
Ettevõtte sõnul oli tegemist mitme pika- kui lühiajalise laenu konsolideerimise ning laenude tagasimakse graafikute vastavusse viimisega reaalse rahavoo võimalusega lähiaastatel. Laenude refinantseerimise tulemusel vähenes Baltika Grupi lühiajaliste laenude suhe praeguselt 40 protsendilt 5 protsendile.
Eile avaldatud börsiteates jäi samas ettevõte vägagi üldsõnaliseks, andmata investoritele reaalseid numbreid, mille põhjal enda arvamust kujundada. "Lepingtasud vastavad turutingimustele. Keskmised intressimäärad oluliselt ei tõusnud, sest meil oli enne portfellis nii kõrgete kui ka madalate intressimääradega laene," vastas Baltika Grupi finantsdirektor Ülle Järv küsimusele, kui palju maksis laenude restruktureerimine ja kui suur on ettevõtte laenuportfelli intressimäär.
Järve sõnul ei saa ettevõte praegu asjaolusid detailsemalt kommenteerida ning lisainformatsioon laenulepingutega seonduva kohta avaldatakse neljanda kvartali aruannetes.
Kindlasti on see Baltikale vajalik samm, mille peaks ka laiem investorite ring heaks kiitma. Firma on viimase kaheksa kvartaliga suure kahjumi kokku korjanud (282 miljonit krooni), mis teeb laenu refinantseerimise sammu seda olulisemaks. Baltikal oli 9 kuu lõpu seisuga 315,7 miljoni krooni eest intressi kandvaid võlakohustusi (sh 308,9 miljoni krooni eest pangalaene). Pangalaenude intressimäär kõikus 1 kuu Euribor + 3% ja 7,57% vahel ning 2009. aasta esimese üheksa kuuga kulus intressikuludeks kokku 13,8 miljonit krooni (3,3 miljonit krooni enam kui aasta eest).
Baltika lühiajaliste kohustuste maht on roninud taas üle käibevarade mahu, mis näitab, et Baltikal on maksejõuga raskusi. Omakapitali osakaal varade mahus langes samuti kolmanda kvartaliga ligi 5 protsendipunkti, 30,9 protsendini. Seega ei pea palju selgitama, miks laenude refinantseerimine Baltikale niivõrd oluline samm on.