Ei teenindata, sest oled eestlane

"Pigem peab eestlane tõestama oma süütust ning leidma võimaluse Rootsi rahvastikuregistrisse pääseda," lisab ettevõtja.

Kõigi Rootsi suuremate pankadega asju ajanud ettevõtja kogemuse põhjal võib pelgalt fakt, et tegemist on Eesti ettevõttega, pangaametnikud ärevaks muuta.

"SEBs konto avamisel ja välisomandis olemisest kuuldes suunati meid mitteresidentide osakonda, kus aga konto avamisest ilma põhjendusi toomata keelduti," meenutab ta.

"Esitasime oma emafirma Eesti kliendihalduri kirjad meie usaldusväärsuse kohta Eestis nii äri- kui ka erakliendina, kuid Eestist tulevad paberid pole Rootsi otsuste puhul olulised," rääkis ettevõtja.

"Hiljem sammusin samasse panka Rootsi ID-kaardiga ja rootsi keeles rääkides ning pangakontori teller avas konto samal päeval," võrdles ta oma kogemusi.

Sellega lugu aga ei lõppenud: hiljem samas pangas ettevõtte krediidivõimalusi arutades leidsid pangaametnikud hoopis, et tegemist on siiski ebasobiva kliendiga ja konto tuleks tegelikult sulgeda, mida ka tehti.

Ettevõtja ütleb, et pankade ülemere ehk grupisisene suhtlus on null ja võimalus toetuda oma teise riigi kliendiajaloole puudub.

"Neil on lihtne toetuda Euroopa Liidu ning vastava siseriikliku rahapesu ja terrorismi tõkestamise alasele seadusandlusele, see tähendab, et tegelikult on pankasid raske vastutama panna (ettevõtte - toim) majandustegevuse raskendamises," oli ettevõtja pahane.

Õigus klienti valida on tema sõnul aga eestlasele arusaamatu kontseptsioon.

Lisaks Rootsile on eestlastel keeruline saada pangakliendiks ka Lätis, Leedus või Soomes.

Lätti ja Leetu tööstuskemikaale müüva ZEP Eesti OÜ tehniline direktor Ain Põder ütles, et nende ettevõte neis riikides pangaarvet avanud ei ole, kuna filiaali neil Lätis ja Leedus ei ole ning majanduslikult poleks Lätis arveldamine ka mõistlik.

Küll on Põder aga eraisikuna püüdnud avada arvet mitmes Läti pangas - ka Swedbankis, kus ta Eestis arveldab. "Tuli vastata üksikasjalikele küsimustele ja uuriti pisiasju. Nad kartsid vist rahapesu," räägib Põder.

"Täitsin kõik dokumendid ära, nüüd on poolteist aastat mööda läinud, aga kõikidest pankadest pole vastuseid saanudki." Swedbankist aga soovitati sama panga Eesti kaarti ja arvet edasi kasutada.

"Mind see selles mõttes ei häiri, et pangakaart maksab igal pool ja sama saab muide öelda ka kütusekaartide kohta. Aga milleks maksta lattide eest kroonides, kui võiks kohe otse maksta. Pank on nagu riik riigis, teenuste pealt võtavad nad erinevaid tasusid, nagu konverteerimistasu, ja pikas perspektiivis võib see päris kulukas olla."

Ka Põder märgib, et osas Läti pankades, nagu näiteks DnB Nord Banka ja Latvijas Banka, ei taheta tunnistada ID-kaarti isikuttõendava dokumendina. "Kui meie jaoks on pass reisidokument ja isikut saab tõendada isegi autojuhiloaga, siis seal sobib vaid pass. Teenindajad ei teadnudki, mis see ID-kaart on."

Ka teised Lätis tegutsevad Eesti ettevõtjad kinnitavad, et seal tuleb pangas n-ö nullist alustada hoolimata sellest, et ollakse sama panga klient Eestis.

Samas on ASi Prisma Peremarketi töölähetusega Lätis viibival Ülle Kämbrel olnud vaid positiivsed kokkupuuted Läti pangandusega. Kämbre valis Lätis panga, mis on esindatud ka Eestis. See küll asjaajamise käiku tema sõnul ei kiirendanud, kuid panga tööpõhimõtted olid talle tuttavad. Arve avamisel oli talle abiks ka tööandja.

Erinevalt Rootsist aktsepteerivad Lätis pangad ka Eesti isikut tõendavat dokumenti. Kuid nagu Põhjamaadeski, nõuti Kämbrelt kohaliku riigi ID-koodi, mis väljastatakse migratsiooniametis tööloa alusel. Samuti on vajalik sissekirjutus Lätti.

Ehitusfirma OÜ Graulain omanik Ants Grauberg meenutab, et neil tuli hiljuti Soomes teha üks suurem töö, mille peatöövõtja nõudmine oli, et alltöövõtjal oleks Soomes pangakonto, sealhulgas ka alltöövõtja töötajatel.

"Nõudmine oli ja pangakontot oleks nagu pidanud avada saama, aga keegi justkui ei osanud seda teha," rääkis Grauberg.

Konto avamine käib peakontori kaudu. Vist

Lappeenranta Nordea kontoris küsiti ettevõtte dokumente ja paluti järgmisel päeval tagasi tulla. Kui Grauberg panka tagasi läks, teatas teenindaja, et ta ei teagi, kuidas välismaisele ettevõttele arve avamine käib - vist peakontori kaudu.

"Me ei hakanud seepärast mitmesaja kilomeetri kaugusele Helsingisse minema ja püüdsime bürokraatiast pääseda. Lisaks saime teada, et arve avatakse alles kuue kuu jooksul, aga meie tööd kestsid kaks kuud," rääkis ta veidrast olukorrast.

Mõni kuu Soomes töötanud eestlanna vajas tööandja nõudmisel kontot Soome pangas ja pöördus tuttava soovitusel Nordea panka.

Pangas tuli tal käia kahel korral - esimesel päeval saadeti naine minema, kuna ta ei olnud aega kinni pannud. "Esimesel päeval öeldi mulle, et laekuma peab kolme kuu palk, enne kui saan netipanga tunnused. Teisel päeval öeldi, et kahe," meenutab ta vastaka info jagamist. "Ja ainult palgatulu annab õiguse kasutada internetipanka."

Nagu Rootsiski, ei sobinud ka Soomes pangale kooslus Soome riigi isikukoodist ja Eesti passist. "Arve ma siiski avada sain, aga nad andsid mulle eraldi koodi, mis kehtib nendega asjaajamisel seni, kuni ma peaksin Soome passi või ID-kaardi saama.

Pank küsis ka töölepingut. "Kogu nende suhtumisest jäi väga halb mulje. Näiteks teenindaja korrutas, et tal on väga kiire - 10 minuti pärast tuleb klient. Aga kes siis mina olin?"

Miks vajatakse arvet välismaal?

• Kontot kohalikus pangas võib nõuda sealne tööandja, koostööpartner või riik näiteks tulumaksu tagastamiseks.• Eesti kontolt makstes tuleks pangale maksta tasu valuuta konverteerimise pealt.• Palga laekumisel välismaalt Eesti kontole või raha kandmisel Eestist välismaale tuleb maksta teenustasu.

Arve avamine välismaal • Pankade Eesti pool ei oska enamasti öelda, mis dokumente nende välismaine haru arve avamiseks nõuab, ja soovitab seda uurida kohapeal.

• Eesti pankadest on mõningatel juhtudel võimalik avada arve sama grupi välispankades, kuid mitte alati kõikides riikides. Näiteks saab Swedbanki eraklient konto avada Lätis või Leedus, kuid mitte Rootsis. Peamiselt vahendavad pangad arve avamisi äriklientidele.• Välismaal kontot avades tasub küsida kodupangast kaasa soovituskiri. Kas seda ka arvestatakse, selgub kohapeal.• Olulisim on suuta välispangale põhjendada konto avamise vajadust. Selleks võib pank küsida lisainfot ja -dokumente peale põhidokumentide nagu äriregistri väljavõte. Erakliendil võib olla seatud eelduseks töö või õpingud.• Lõpliku otsuse konto avamise kohta teeb välismaine haru. Näiteks Rootsi SEB kinnitab, et varasem suhe sama pangaga ei oma tähtsust.• Nõu pankadega suhtlemise kohta tasub küsida kohalikust maksuametist.

Laenu välisriiki kaasa ei võta • Enamasti ei võimalda pangad Eestis võetud laenu- või liisingujääki viia üle oma grupi teise riigi panka. Pankade põhjendus on, et laen ja tagatis peavad asuma ühes riigis ja õigusruumis.

• See tähendab, et kui palk kantakse välisriigi arvele, tuleb Eesti kontole ülekandeid tehes maksta ülekandetasu ja eri valuutade puhul konverteerimistasu.• Grupisisesed laekumised on pankades reeglina soodsama hinnaga, aga see eeldab, et inimese tööandja või ärikliendi koostööpartner oleks samas pangas.• Ainsana ütles Nordea pank, et limiidi üleviimine on võimalik, kui täidetakse adressaatriigi filiaali tingimusi. Pank on seda enim praktiseerinud koostöös Soomega, kus Soomes töötav ja pangasuhet omav isik soovib osta kinnisvara Eestis.

Autor: Kadri Bank, Aivar Hundimägi