Emapangad eestlastest: võitleme rahapesuga

Tänases Äripäevas ilmus probleemlugu välismaale tööle või äri laiendama läinud eestlastest, kes kogevad, et senises kodupangas koheldakse teda kui teise sordi inimest ja Eesti dokumentidega pole enamasti midagi peale hakata. Kliendisuhe Eestis ei lähe emapangale korda.

"Vastavalt rahapesu vastasele seadustele on meil vaja teada ja aru saada meie klientide vajadustest. Seega kui isik või ettevõte tahab avada arvet, on oluline, et ta suudab selgitada, miks tal on arvet vaja ja mis on pangasuhte loomise eesmärk. See, kas tegemist on juba SEB Eesti kliendiga, ei ole oluline," selgitas SEB pressiesindaja Rootsis Eva Odefalk.

Swedbanki grupi pressiesindaja Anna Sundbladi sõnul on Swedbank teises riigis registreeritud ettevõtete jaoks asutanud sisemise võrgustiku, mis juhib välismaiste ettevõtete Rootsis tegutsemise protsessi ka siis, kui ollakse juba mõne Swedbanki teise turu klient. Võrgustik töötab AML-direktiivi ja Rootsi seaduste järgi, mis nõuavad, et klient vastaks teatud küsimustikule, lisas ta.

"On õige, et ettevõttel peab olema siinne registreerimisnumber ja eraisikul sotsiaalkindlustusnumber, kui tahetakse Rootsi pangas kontot avada. Siiski on välismaisel ettevõttel või eraisikul võimalik avada arve ka hoolimata sellest, et neil seda numbrit ei ole," kinnitas Sundblad. "Sellisel juhul peab ettevõte läbi tegema meie võrgustikus ettenähtud protsessid ja eraisikul tuleb näidata kehtivad isikut tõendavat dokumenti, näiteks päritolumaa passi," märkis ta. Sundblad lisas, et Rootsi Swedbankil on klientideks paljud välismaised tudengeid, kes on end oma riigi passiga identifitseerinud.

Autor: Kadri Bank, Aivar Hundimägi