Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kontvõõrana kodupangas

    Kuigi Eestis tegutsevad pangad kannavad oma emapanga nimesid ja logosid, siis Rootsi emapanka astudes võid avastada, et tegemist on täiesti teistsuguse asutusega.

    Äripäeva hinnangul näitab meie tänane kaanelugu, et Eesti turul tegutsevate Skandinaavia suurpankade jutt kliendisõbralikkusest suur mull. Kui pangad on oma sisemise töökorralduse osas piirid riikide vahel ära lõhkunud, siis klientide jaoks on need piirid endiselt olemas.
    On mõistetav, et panganduses on omad reeglid ja riigiti on need erinevad. Samuti on pangandustegevust reguleeriv seadus erinev. Kuid eestlaste kogemused näitavad, et Rootsis või Soomes asuva pangatöötaja suhtumine muutub kohe, kui selgub, et tegemist on välismaalasega. Kusjuures pole vahet, kas see välismaalane on sama panga klient mõnes teises riigis. Rootsis asuvate emapankade jaoks on eestlased teise järgu inimesed. Ja ei aita ka see, et Eesti tütarpangast kinnitatakse emapangale kliendisuhte olemasolu.
    “Vastavalt rahapesuvastasele seadusele on meil vaja teada ja aru saada meie klientide vajadustest. Seega, kui isik või ettevõte tahab avada kontot, on oluline, et ta suudab selgitada, miks tal on seda vaja ja mis on pangasuhte loomise eesmärk. See, kas tegemist on juba SEB Eesti kliendiga, ei ole oluline,” selgitas SEB pressiesindaja Rootsis Eva Odefalk.
    Rahapesu tõkestamine on loomulikult oluline, kuid sama tähtis võiks panga jaoks olla ka hästi toimiv kliendisuhe. Emapankade suhtumine tundub ülbe ja ei saa rääkida mingist kliendisõbralikkusest. On raske mõista, miks üks ja sama klient SEB Eestile sobib aga SEB Rootsile ei sobi.
    Mõnikord võib juhtuda koguni nii, et eestlasest kliendi selgitused Rootsis või Soomes ühele pangatöötajale on piisavad, kuid teisele mitte, ehk juba avatud konto võidakse pangas ilma põhjendusteta taas sulgeda.
    Liigseks bürokraatiaks on nõu, et välismaalane peab leidma kohapeal kellegi, kes on nõus käendama ja tõendama, et tegemist on selle sama isikuga, kellele on Eesti riik on väljastanud isikutunnistuse. Arvestades Eesti kuulumist Euroopa Liitu, võiks ju arvata, et isiku tõendamisel piisab Eesti ID-kaardi või Eesti passi näitamisest. Tegelikult aga ei piisa. See tekitabki mulje, et Eestis tegutsevad Skandinaavia pangad elavad justkui omas maailmas.
    Emapankade suhtumine oma tütarpankade klientidesse näitab, et pangad ei ole reegleid kehtestades mõelnud oma klientide mugavusele ja soovidele. Ja ammugi ei arvestata, et tegutsetakse Euroopa Liidus, kus peaks teenuste, kaupade ja tööjõu vaba liikumine olema üks põhilisi reegleid. Pankade vahel seda vaba liikumist ei toimu.
    Autor: 1185-aripaev
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Infoturbe ekspert: identiteedivargusi on rohkem kui maailmas inimesi, teadlikkus peab tõusma
Tänavust infoturbeaastat iseloomustavad uued ründeviisid, kasvav identiteedivarguste arv, keerukamaks muutunud ründed ning digitaalse tarneahela riskid, kirjutab IT-ettevõtte Datafox infotrube juht Janar Randväli.
Tänavust infoturbeaastat iseloomustavad uued ründeviisid, kasvav identiteedivarguste arv, keerukamaks muutunud ründed ning digitaalse tarneahela riskid, kirjutab IT-ettevõtte Datafox infotrube juht Janar Randväli.
USA aktsiaturud alustasid juulit tõusuga
USA peamised aktsiaindeksid alustasid uut kuud positiivses meeleolus, tõustes üle protsendi eilsest sulgumistasemest kõrgemale.
USA peamised aktsiaindeksid alustasid uut kuud positiivses meeleolus, tõustes üle protsendi eilsest sulgumistasemest kõrgemale.
Uueks ehituse asekantsleriks saab Ivo Jaanisoo
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Liina Kersna jääb ametisse Valitsuses ei tohi alla 7 liikme
Peaminister Kaja Kallas otsustas haridusministri Liina Kersna tagasiastumispalvega oodata uue valitsuseni.
Peaminister Kaja Kallas otsustas haridusministri Liina Kersna tagasiastumispalvega oodata uue valitsuseni.
Haapsalu raudtee pikendamine liigub teadmata tulevikku
Lisaks Tallinna Haigla Euroopa Liidu taasterahastust eemaldamisele otsustas valitsus lõpetada ka Turba–Risti raudtee ehitamisele 34 miljoni euro mahus toetuse andmise.
Lisaks Tallinna Haigla Euroopa Liidu taasterahastust eemaldamisele otsustas valitsus lõpetada ka Turba–Risti raudtee ehitamisele 34 miljoni euro mahus toetuse andmise.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.