• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Teise sordi pangakliendid

    Välismaale tööle või äri laiendama läinud eestlasel tuleb tõdeda, et senises kodupangas koheldakse teda kui teise sordi inimest ja Eesti dokumentidega pole enamasti midagi peale hakata.

    Kui Taavi Kõosaar Rootsi IT-ettevõttesse süsteemiarhitektiks tööle tuli, soovis ta seal ka kohe pangaarvet avada, et mitte kaotada raha valuuta konverteerimise ja rahvusvaheliste ülekandetasude pealt ning et palk välismaise tööandja kontolt laekuks lihtsamini ja kiiremini.
    Kõosaar on Eestis Nordea klient ja valis ka seal tuttava panga, lootes, et ülekanded on sama panga eri riikide harude vahel lihtsamad ja talle kui varasemale kliendile konto avamine kiirem. "See osutus aga märgatavalt keerukamaks, kui oleksin osanud ELi kodanikuna ELi liikmesriigis oodata," meenutab Kõosaar.
    Nimelt on kogu Rootsi pangandussüsteem üles ehitatud eeldusele, et konto avaja on ka sama riigi maksumaksja ehk et tal on olemas Rootsi sotsiaalkindlustusnumber. Selle eelduseks omakorda on Rootsis pikemaajaline töötamine või õppimine.
    Numbrist aga igas pangas ei piisa: et number selle omanikuga kokku viia, küsib osa panku sellele lisaks Rootsi ID-kaarti. Teisi Euroopa Liidus kasutusel olevaid isikut tõendavaid dokumente ei aktsepteerita.
    Appi tuleb käendajaKõosaarel Rootsi isikutunnistust ei olnud, sest selle taotlemine oleks eeldanud omakorda ka Eesti passi uuendamist. Rootsi pankades on aga kasutusel ka teine, eestlaste jaoks küllaltki tundmatu identifitseerimisviis. On vaja leida Rootsi ID-kaardiga inimene, kes sind käendab ehk tõendab sinu isikusamasust Eesti dokumendiga.
    Kõosaar paluski abi oma tööandjalt. "Seega ühel lõunaajal veetsime umbes pool tundi ettevõtte juhiga pangas selleks, et ta saaks oma Rootsi ID-kaarti näidata ning öelda, et tema on ettevõtte juht ja mina olen Taavi Kõosaar ning mulle kuulub antud Rootsi isikukood. Pank pani info kirja ja sealt läks asjaajamine juba ludinal edasi." "Kui mul on konto samas pangas Eestis, siis ei peaks ju olema ülemäära raske kontrollida mu ajalugu antud pangas ja selle põhjal teha otsuseid või eelistusi," ütleb Kõosaar. "Praegu ei tea Rootsi Nordea küll midagi Eesti Nordea klientidest, nagu polekski nad samas grupis. Ainukene eelis on ülekannetes - need on odavamad ja kiiremad."
    Kõosaare kogemus on vaid üks näidetest, kuidas välismaalt Rootsi tulnu dokumente pangas ei aktsepteerita ning varasem kliendisuhe ei oma panga jaoks mingit tähtsust.
    Äripäevaga rääkinud Swedbanki kliendid on kogenud ühe panga sees täiesti erinevat klientide kohtlemise poliitikat: ühel juhul avati arve ilma Rootsi isikukoodi või isikutunnistust nõudmata, teisel juhul oli eelduseks kood, kolmandal juhul koodist ei piisanud, vaid nõuti Rootsi ID-kaarti. Ka üks Äripäevaga rääkinud Rootsis tegutsev ettevõtja ütleb, et sageli koheldakse välismaalt tulnuid pangaametniku suva järgi.
    Internetipank jääb suletuksAsjaolu, et Rootsis arve avamine käib siiski reeglina kohaliku sotsiaalkindlustusnumbri alusel, teeb välismaise taustaga ettevõtjatele vältimatuks oma inimese Rootsis, kellel see kood olemas on.
    Eelmisel suvel avas Stockholmis Eesti sepistoodete poe Rootsi äriühing Smidesboden Sverige AB, mille enamusaktsionär on Eesti äriühing Rossi Sepaäri OÜ. Firma teine omanik Monika Sori, kes tuli osaliselt Rootsi elama eelmisel aastal, meenutab situatsiooni, kus temal veel nõutavat numbrit polnud, kuid aktsiakapitali ülekandmiseks oli vaja Rootsi ettevõttele arve avada.
    "Selleks tegi mulle pank fiktiivse isikukoodi ja kuni selle ajani, kuni mul päris koodi ei olnud, käis kogu asjaajamine, ka ülekannete tegemine, pangas kohapeal kliendihalduri kaudu."
    Seejärel seisis ettevõte aga uue probleemi ees, mis kestab tänaseni. Kuna Rootsi firma kuulub Eesti firmale, kelle esindajad Rootsi elama ei plaani tulla ja kellel pole seetõttu ka kohalikku sotsiaalkindlustusnumbrit, siis puudub neil ka ligipääs ettevõte internetipangale. Nimelt nõuab sinna sisselogimine sedasama koodi.
    "Praegu on nii, et Eesti omanik helistab ja küsib, mis meil seal konto peal toimub ja mina siis ütlen või saadan väljavõtteid," selgitab Sori ja lisab, et mõni pahatahtlik äripartner võiks sellist olukorda kurjasti ära kasutada.
    Eelmise nädala alguses teatas Swedbank Sorile, et Eestis elavatele firma esindajatele luuakse fiktiivne isikukood, mille abil peaksid nad ettevõtte arvele ligi pääsema. Sori on aga skeptiline, kas probleem ka tegelikult laheneb, sest korra on pank juba olukorda lahendada püüdnud, kuid edutult.
    Autor: Kadri Bank, Aivar Hundimägi
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Gregor Raudvere: kalli elektri kurja juur
Iga ministeerium, kohalik omavalitsus ning eri ametiasutused vaatavad energeetikat vaid oma mätta otsast ja just seda suppi me praegu kõrge elektri hinna näol helbime, kirjutab ettevõtja, OÜ Adepte Group juhatuse liige Gregor Raudvere.
Iga ministeerium, kohalik omavalitsus ning eri ametiasutused vaatavad energeetikat vaid oma mätta otsast ja just seda suppi me praegu kõrge elektri hinna näol helbime, kirjutab ettevõtja, OÜ Adepte Group juhatuse liige Gregor Raudvere.
USA börs alustas nädalat tõusuga
Peale eelmise nädala lõpu langust, võttis USA börs uue nädala alustuseks suuna üles, vahendab Yahoo Finance.
Peale eelmise nädala lõpu langust, võttis USA börs uue nädala alustuseks suuna üles, vahendab Yahoo Finance.
Elektri hind tõusis uue rekordini Novembri algusega võrreldes 15kordne tõus
Eesti piirkonnas on elektri hind täna rekordiliselt kõrge, keskmine megavatt-tunni hind ulatub enam kui 290 euroni, selgub Nord Pooli andmetest.
Eesti piirkonnas on elektri hind täna rekordiliselt kõrge, keskmine megavatt-tunni hind ulatub enam kui 290 euroni, selgub Nord Pooli andmetest.
Tööstur: tootjad peaksid julgemalt hindu tõstma
"Et ettevõtted oleksid tugevad, arendaksid tootmistehnoloogiaid ja saaksid teha rohelisemaid valikuid, on toote hinna tõstmine paratamatu," ütles mööblitootja Bed Factory Sweden juht Indrek Aasna hiljuti konverentsil "Tööstuse äriplaan 2022".
"Et ettevõtted oleksid tugevad, arendaksid tootmistehnoloogiaid ja saaksid teha rohelisemaid valikuid, on toote hinna tõstmine paratamatu," ütles mööblitootja Bed Factory Sweden juht Indrek Aasna hiljuti konverentsil "Tööstuse äriplaan 2022".