Kasutusluba jõustab ehitise

Ehitusloa tühistamise võimalikkusest ning üld- ja detailplaneeringu täpsusest riigikohtu uue lahendi valguses.

30. novembril avaldas riigikohtu halduskolleegium lahendi, mis annab uusi juhtnööre ehitamisega seonduvas. Otsuse tegemisel osales riigikohtu halduskolleegium kogu koosseisus, sest sellega muudeti halduskolleegiumi senist seisukohta seaduse kohaldamisel. Õiguskäibe jaoks olulisim muudatus seondub ehitusloa tühistamise võimalikkusega. Senini on riigikohus oma praktikas pidanud enamasti võimalikuks ehitusloa tühistamist isegi pärast ehitisele kasutusloa andmist. Praktikas tekkisid olukorrad, kus ehitise valmis ehitada laskunud isik sai ehitisele kasutusloa ning eeldas selle põhjal, et ehitis on valmis ja kasutamiseks igati kõlbulik, kuid aja möödudes asus mõni avaliku võimu esindajatest nõudma nii kasutus- kui ka ehitusloa tühistamist. Sellised juhtumid ei sisenda usku haldusaktide kehtimajäämisesse ja põhjustavad varalist kahju.

30. novembri otsusega muudab halduskolleegium varasemat praktikat ja sedastab, et ehitusloa õiguslik toime ammendub ehitisele kasutusloa väljastamisega. Riigikohtu uueks seisukohaks on, et pärast ehitisele kasutusloa andmist ei ole võimalik ehitise nõuetelevastavust vaidlustada ehitusloa peale protesti või tühistamiskaebuse esitamisega.

Kuigi põhimõtteline seisukohavõtt põhjustas erimeelsusi ka riigikohtunike seas, kaks kolleegiumi liiget esitasid kohtuotsusele eriarvamuse, on kolleegiumi enamuse otsusega uus praktika sündinud. Võib ju vaielda otsuse nüansside üle, kuid ühtse praktika kujundamine on tervitatav.

Kohus sedastab ka, et kasutusloa andmisel ei kontrolli haldusorgan mitte üksnes kitsalt ehitise vastavust projektile, vaid ehitise nõuetele vastavust laiemalt. Peaks kasutusloa menetluses ilmnema, et ehitusluba on välja antud õigusvastaselt, tuleb kaaluda ehitusloa kehtetuks tunnistamist või muutmist. Kui kasutusloa andmise võimatus on tingitud omavalitsuse veast ehitusloa andmisel ja ehitise omanikule ei pidanud see enne ehitustööde alustamist olema arusaadav, võib omavalitsusel tekkida kohustus hüvitada ehitise omanikule asjatu ehitamisega kaasnev kahju.

Seoses ranna ja kalda ehituskeeluvööndis ehitamisega käsitleb kohus ka üld- ja detailplaneeringule esitatavaid nõudeid. Kui planeeringuga nähakse keeluvööndisse ette mõne erandlikult lubatava ehitise rajamine, siis tuleb seda selgelt väljendada. Näiteks ei piisa üldsõnaliselt tehistiigi lubamisest, vaid peab viitama, et tiiki kavatsetakse kasutada kalakasvatusrajatisena.

Autor: Elmer Muna