"Majandusbuumi harjal ja ka hiljem majanduslanguse tingimustes oli meie välisesindustele esitatud eksporditeemaliste päringute hulk päris kõrge. Tänaseks ei ole see oluliselt vähenenud, kuid päringute kvaliteet on paranenud ehk on näha, et eksportöörid on muutunud teadlikumaks info hankimisel uute turgude osas," sõnas Reinhold.

"Kuigi Eesti eksportöörid on uutele turgudele sisenemisel üha teadlikumad, on veel ka neid, kes vaatamata suurele tahtmisele selleks valmis ei ole," nentis ta.

Esimene Reinholdi soovitus ettevõtjatele oli, et kõigepealt peab läbi mõtlema, mida ja miks nad uuel turul saavutada soovivad. "Kui see on endale selgeks tehtud, siis teoreetilise baasi kõrval tasuks ette võtta reis sihtriiki, kus võimalusel soovitan külastada ka Eesti saatkonda, kui meie ettevõtet nr 1. asukohariigis, kes saab siis soovitada edasisi samme," lisas ta.

"Põhiliselt tuntakse huvi meie lähisturgude vastu nagu Soome, Rootsi, Venemaa, Läti, Saksamaa, Leedu, mis annavad meie ekspordist 61% ehk lõviosa. Praktikud väidavad, et kogu Eesti väliskaubandus tiirlebki meist 1500 kilomeetri raadiuses ja nii tihtilugu palju kaugemale ei vaadatagi," märkis Reinhold.

Ta lisas, et valdkondlikult on peamisteks ekspordiartikliteks tänavu üheksa kuu lõikes masinad ja mehaanilised seadmed, mineraalsed tooted, metallitooted, puit ja puidutooted. "Huvi tuntakse ka toidukaupade ekspordi vastu," lausus Reinhold.