Katre Pilvinski • 7. detsember 2010 kell 5:01

Ekspordiratast eelistab ettevõtja ise leiutada

Eesti eksportöör läheb välisturgudele ise jalgratast leiutama, kuigi esmase info allikana võiks kasutada Eesti välisesindusi sihtriikides. Ettevõtjate sõnul aga sealt alati abi ei saa.

„Eesti välisesindused on teenimatult jäänud kõrvale sellest ringist, kellelt ettevõtja saab küsida abi uuele välisturule sisenemisel. Ikka minnakse ise jalgratast leiutama, kuigi võiks kõigepealt kasutada meie välisesindusi konkreetsetes sihtriikides,“ tõdes välisministeeriumi äridiplomaatia ja analüüsi büroo juht Jaan Reinhold.

„Igas Eesti välisesinduses on olemas diplomaat, kes tegeleb majandusküsimustega, varieeruvalt esindusest võib see olla ka suursaadik või konsul,“ lisas ta. Välisministeeriumi äridiplomaatia ja analüüsibüroo diplomaat Margus Solnson ütles, et Eesti ettevõtete kui maksmaksjate teenindamine on nende igapäevane töö. "Abi andmine saab toimuda siis kui abivajajast ettevõtte annab endast, välisministeeriumile või tema esindustele,  aegsasti teada. Meie töö on sellevõrra lihtsam, mida täpsem on ettevõtja küsimus."

"Kujundlikult võib pidada Eesti saatkonda Eesti esimeseks ettevõtteks antud välisriigis. Kaalukas osa tööst kulub ka välisriigi investoritele Eesti majanduskliima tutvustamiseks ja partnerite otsimiseks Eestis," lisas Solnson.

Reinhold nentis, et uuele turule sisenemine pole lihtne isegi siis, kui see esmapilgul tundub Eestile sarnane. „Mitmed meie toiduainete tootjad märgivad, et isegi Skandinaavias on raske läbi lüüa, sest inimeste tarbimisharjumused on erinevad. Nii kohkutaksegi kiirelt ja loobutakse, kui tuvastatakse, et pakutavale konkreetsele tootele pole uuel turul nišši või ei suudeta hinnaga konkureerida.“

Buumiaja trendid enam ei töötaReinhold tõdes, et omal käel uutele turgudele minejaid on väga palju. Samas, need Eesti eksportijad, kes on ellu jäänud, on kriisimured topelt läbi elanud  - nii kodus kui ka välisturul. Praktikud väidavad, et täna tuleb isegi Lätti ja Leetu siseneda hoopis teistsuguste ootustega, kui mõne aasta eest ja kõik see eeldab varasemast põhjalikumat kodutööd, märkis ta.

„Buumiaja trendidega enam arvestada ei saa, uued turufilosoofiad on alles välja kujunemas. Ennekõike kehtib algajatele eksportööridele soovitus - tehke kodutöö ära ja kasutage selleks teiste võimaluste seas ka meie välisesinduste abi ja teadmisi,“ lisas Reinhold.

EVEA volikogu liige ja Olerex tanklavõrgu juht Arne Sõna ütles, kui ettevõte tahab tegevust teises riigis alustada või lihtsalt otsida kontakti, siis Eesti majandusesindused on kindlasti need kohad, mida tuleks kasutada ja kust saab abi. „Olen viimase 15 aasta jooksul juhtinud erinevaid ettevõtteid, mis on läinud välismaale ja suhelnud hästi tihedalt Eesti majandusesindustega välismaal.“

Ta rääkis, et on läinud erinevate ettevõtetega Lätti, Leetu, Valgevenesse, Jaapanisse, Hispaaniasse, Suurbritanniasse, Kanadasse, Islandile, Prantsusmaale. „Oleme kõikide turgude puhul välisesindustelt abi saanud,“ ütles Sõna.

„Majandusdiplomaadid valmistasid ette pinnase kontaktide leidmiseks, tegelikult ükski saatkond ega ükski inimene ei too kellelegi mingit äri sülle. Igaüks peab ikka ise kodutöö ja ettevalmistuse ära tegema, aktiivne olema, kultuuri ja riiki tundma,“ rääkis ta.

„See pole tõsiseltvõetav ettevõtja, kes pöördub saatkonna poole palvega otsida kontakte ja kaup maha müüa,“ märkis Sõna.

Kõik pole saatkondadest abi saanudSuva juht Viktor Saarestik Olerexi juhiga nõus ei ole. „Ma pole viimasel ajal saatkondadest abi küsinud. Olen seda teinud ca 10-15 aastat tagasi, kuid siis ei olnud sellest mingit abi,“ sõnas ta.

„Väliskontaktide otsimisega ja kaubale turgude avamisega tuleb tegeleda tõsiselt ning ma ei arvagi, et see on saatkonna funktsioon. Kuigi ma tean, et teiste riikide saatkonnad tegelevad nende asjadega,“ lisas Saarestik.

Ta ütles, et Suva poole on saatkondade toetusel pöördunud mitme firma esindajad. „Mitte et nad seda iga päev teeks, kuid on ette tulnud. Saatkondade kaudu otsivad välisriikide tootjad endale siin turgu. Eesti saatkond Portugalis ja Ukrainas on palunud meie käest tooteid, et neid seal tutvustada, kuid sellest pole ühtegi otsekontakti sündinud,“ möönis Saarestik.

ASi Värska Vesi juht Urmas Jõgeva märkis, et nad on mingil määral EASi abi Venemaa, Soome, Rootsi  suunal kasutanud. „Kuid välisministeeriumi välisesinduste abi me pole põhimõtteliselt kasutanud,“ tunnistas ta. „Seda varianti pole varem pähe tulnud. Mitte, et ei oleks infot, aga see on ka enda tegemata jätmine. Kindlasti kaalume seda varianti, et välisesindustega edaspidi ühendust võtta,“ lausus Jõgeva.

Kommentaar Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Siim Raie

Ettevõtjaid tuleb tõesti julgustada välisriikidesse minekul abi küsima. Kaubanduskoja igapäeva tööst näeme, et abi kasutatakse rohkem algfaasis, kui minnakse uuele turule just esmaste kontaktide loomiseks. Edasi saavad ettevõtjad ise väga hästi hakkama ning mõned on väga süsteemsed oma klientide leidmisel ja hoidmisel. Aga just esmase kontakti loomisel, turu esmasel külastusel, on mõistlik seda teha grupiviisiliselt, ühiselt, et keegi programmi ära korraldab ning esialgsed kontaktid loob. Just suhete alustamise puhul tasub nii ettevõtlusorganisatsioone kui riigistruktuure ära kasutada. Ettevõtjad peaksid rohkem tähelepanu pöörama ettevalmistavale faasile, kodutöö tuleb tihti põhjalikumalt ära teha, et hiljem ei tuleks mingis detailis või täitumata ootuses pettuda.

Millist abi eksportöör saatkonnalt saab küsida? Info asukohariigi majanduse või selle valdkondade, sealhulgas turule sisenemise kohta, kontaktide vahendamine potentsiaalsete koostööpartnerite leidmiseks, meie ettevõtjate huvide seaduslik kaitse asukohamaa riigivõimude võimaliku diskrimineerimise puhul, info vahendamine potentsiaalsele sihtgrupile või ärikontaktide vahendamine. Lisaks, pakume ettevõtjaile sobivate ruumide olemasolul ka võimalust teha oma tooteesitlusi saatkonna ruumides, selleks aitame kutsuda külalisi, potentsiaalseid sihtrühma esindajad, ajakirjanikke, kohalikke erialaliite.

Teenused on tasuta, kuid ettevõtja peab arvestama, et on olemas ka teenused, mille osutamist diplomaatidelt kunagi küsida ei tasu. Nendeks on turu-uuringute teostamine, osalemine äriläbirääkimistel ja tsiviilvaidluste lahendamisel.

Number:Majandusdiplomaadid Eesti välisesindustes

• Välisesindusi on kokku 42• Majandusdiplomaadi töökohustusi täidavad muuhulgas 4 välisesinduse juhti, sh üks suursaadik• 136 aukonsulit 62 riigis (seisuga 1.dets 2010)

Hetkel kuum