Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Saksamaa lubab eurole toetust ja pikka iga
Isekuses süüdistatud Saksamaa on valmis euro kaitsel kaugemale minema kui vaatlejad seni arvata on söandanud.
„Neil aga, kes panustavad euro vastu, pole edu loota. Euro ei kuku läbi,“ ütles Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble eile ajalehes Bild am Sonntag avaldatud intervjuus.
Minister hoiatas, et isegi kõige väiksema riigi väljalangemisel euroalalt võivad olla etteaimamatud tagajärjed. „Vaadates seda, millised tagajärjed olid Lehmani pankrotil (USA investeerimispank, millel ei arvatud olevat süsteemset tähendust – toim.), ütlen ma, et ärme teist korda samasugust viga tee,“ jätkas Schäuble.
Niisama jõuliselt tõrjus Schäuble ajalehe Wall Street Journal küsimused sellest, kust läheb Saksamaa taluvuse piir hädaliste väljaaitamisel.
„Täielik nonsenss,“ ütles minister spekulatsioonide peale, et Saksamaa võiks eurost lahti öelda. „Sakslased on selleks liiga arukad, et mitte mõista, et stabiilne ühisraha on niisama palju nende kui ka kõigi teiste huvides.“ Ilma eurota ei oleks olnud ei Saksamaa praegust ekspordiedu ega suhteliselt kerget pääsu ülemaailmsest finantskriisist, nentis minister.
Värske arvamusküsitluse järgi tahab Saksa marka tagasi 47% sakslastest (2002. aastal 61%).
Samas ei kiirusta Saksamaa tuld võtma uutest ettepanekutest euroala võlakriisi ohjamiseks. See on riikide omavahelised suhted ajanud piredaks – läinud nädalal süüdistas Luksemburgi peaminister ja eurogrupi juht Jean-Claude Juncker Saksamaad otsesõnu ebaauroopalikus käitumises, kuna riik blokeerib juba eos debati kriisi võimalikest lahendustest.
Juncker pakkus koos Itaalia rahandusministriga välja ühiste eurovõlakirjade idee, mis tema sõnul kinnitaks turgude jaoks euro pöördumatust ning aitaks võlakriisist välja murda. Kui mitmed vaatlejad kiitsid julget ideed ja toetust kostis ka Euroopa Komisjonist ja keskpangast, välistas Saksamaa praegu sellise lahenduse.
„Euroala olemasoleva struktuuri juures, kus rahapoliitika on üks, kuid ühist eelarvepoliitikat pole, on erinevused intressimäärades see mehhanism, mis sunnib liikmesriike riigifinantse korras hoidma ja ühiselt kokku lepitud reegleid järgima,“ ütles Schäuble.
Sama seiskohta väljendasid reedel Freiburgis kohtunud Saksamaa kantsler Angela Merkel ja Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy. „Ühised võlakirjad vähendavad riikide vastutust, samas kui me soovime saavutada just vastupidist,“ ütles Sarkozy.
Niisamuti toetas Sarkozy Saksamaad vastuseisus euroala kriisifondi suurendamisele, kust Iirimaa toetamiseks on käiku lastud vähem kui 10%.
Uute kriisimeetmete asemel rõhutasid riigipead vajadust süvendada euroalal majanduslikku koostööd, tehes omalt poolt otsa lahti Saksamaa ja Prantsusmaa maksu- ja tööturupoliitika tihedama koordineerimisega. Ühise ettepaneku vajalikest strukturaalsetest muudatustest euroalal lubasid riigijuhid esitada uue aasta alguses.
Schäuble andis mõista, et Saksamaa on tulevikus valmis ka eelarveliiduks, kuid seda alles siis, kui praegustele kriisimeetmetele on antud toimimiseks aega ja on näha, et soovitud tulemust ei sünni. Kindlasti peab sellele eelnema avalik debatt.
„Kui Saksamaa on valmis seda teed minema, on see suur pluss, mis muudab rahaliidu oluliselt elujõulisemaks,“ kommenteeris ajalehele Wall Street Journal IHS Global Insight peaökonomist Nariman Behravesh.
Üha enam kostab arvamust, et ELi praegune kriisipoliitika, kus igale riigile on ükshaaval eraldi lahendus leitud, pole piisav. Vaja on radikaalsemat ja põhjalikumat lahendust, nentisid läinud nädalal Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Olli Rehn ja IMFi juht Dominique Strauss-Kahn. Kriis on eskaleerunud etappi, kus seda enam individuaalsete abipakettidega ei ohja, märkis ka reitinguagentuur Fitch.
Turud on närvilised, sest välja käidud ettepanekud on poolikud ega anna investoritele täit selgust euroala suure võlakoormaga seotud riskidest. Välja pakutud tehniliste lahenduste kohal on aga küsimärk: mis on järjest euroskeptilisemas Euroopas poliitiliselt üldse võimalik?
Neid ja teisi küsimusi arutab sel neljapäeval Brüsselis kogunev ELi valitsusjuhtide Ülemkogu.
Keskpank ei taha kogu vastutust
Euroopa Keskpanga jõulised tugiostud euroala riikide võlakirjaturul on turgudel pinget maha võtnud, kuid see on võlakriisile vaid ajutine leevendus.
Püsiv lahendus saab sündida vaid liikmesriikide rahanduse korrastamisest.
„Euroopa Keskpank ei saa korvata (liikmesriikide – toim.) tegevusetust, ütles Euroopa Keskpanga nõukogu liige Yves Mersch.
Nii käib omamoodi kassi-hiire mäng: pank ei taha liiga suurt koormat enda kanda võtta, et liikmesriigid tunneks survet vajalikeks reformideks.
Mitmed analüütikud, sealhulgas Citigroupi peaökonomist Willem Buiter leiavad aga, et vaid keskpangal üksi on piisavalt püssirohtu, et kriisile piir panna. Kriisireservid tuleks Buiteri hinnangul kasvatada vähemalt 2000 miljardile eurole.
Selline asjade käik riskiks paraku küsimärgi alla seada Euroopa Keskpanga sõltumatuse ning hapra üksmeele erakorraliste meetmete üle panga nõukogus.
TAUST: Võimalikud lahendused
Investorid vastutama – Saksamaa survel sisaldaks 2013. aastast jõustuv euroala püsiv kriisihaldusmehhanism investorite vastutust, mis otsustatakse iga riigi puhul eraldi. Turud pelgavad, et terendav võlgade restruktureerimine võib puudutada ka juba olemasolevaid riigivõlakirju. Seda püütakse vältida, kuna väga palju riigivõlakirju on Euroopa pankade bilansis – panganduskriis Euroopas oleks üleilmse finantskriisi järgmine vaatus.
Eurovõlakirjad – tekiks suur kapitaliturg, väheneksid võimalused spekuleerida euroala üksikute riikide vastu – samas kaoks turgude distsiplineeriv toime ning vaja oleks olulisi muudatusi ELi aluslepingutes, mis võivad takerduda referendumitel.
Eelarveliit – kui euroala jõukamad riigid võtaks osa perifeeria kohustustest oma kanda, nõuaks kohanemine viimastelt vähem valusaid kärpeid. Samas väheneb surve reformida.
Välisraha kaasamine – Saksamaa võimalustel kriisiabi rahastada on piirid – juba kerkivad ka Saksamaa riigivõlakirjade intressimäärad. Alternatiiv on kaasata Hiina ja Pärsia lahe riiklike investeerimisfondide raha, kuid siin võivad tekkida poliitilised probleemid.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.