• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Rootsi metsafond on Baltimaade usku

    Homme kukub osakute ostmise tähtaeg jaeklientidele mõeldud Rootsi metsafondil, mis aasta lõpuks omab Balti riikides 3000 hektarit metsamaad.

    Rootslaste Realfond Skogi nimeline fond on enda teada ainus, mis just jaeklientidele Euroopa Liidus metsamaadesse pakkumist investeerib. Nende eesmärk on, et fondi väärtus kasvaks kogu viieaastase perioodi jooksul ja oleks fondi sulgemishetkeks kosunud 60%.
    Kuigi puidu ja pabermassi hind majanduskriiside ajal langeb, kompenseerib seda osaliselt nõudlus biokütuste järele, märgivad fondi loojad.
    Intervjuu metsafondi asutaja Marcus Jibreusega.
    Kas teie fondis on ka Eesti investoreid?Me ei ole küll suunanud oma fondi Eesti turule, kuid oleme avatud kõigile metsast huvitatud investoritele. Meie praegused investorid on aga Rootsist või Rootsi päritolu. Meil on nii jaeinvestoreid, kui ka mõned väiksemad sihtkapitalid.
    Investeerite kolme Balti riiki. Kui palju pärast homme lõppevat viimast emissiooni teil Eestis maad saab olema?Pärast viimast emissiooni jätkame metsamaa ostmist, kuni oleme end n-ö täis investeerinud, see võtab veel umbes kuus kuud. Enne seda ei saa me öelda, kuhu investeeringud paigutame, aga praegu ei ole Eesti turg meie valik number üks. Aga see võib kiiresti muutuda.
    Teie fond töötab nn Rootsi mudeli alusel. Mida see tähendab?Seda võiks nimetada ka Põhjamaade mudeliks. Selle mõte on, et Rootsi ja teiste Põhjamaade ning Balti riikide metsad ei ole jaotatud eraldi metsaistandusteks ja looduskaitsealadeks. Me kombineerime neid kahte, st et mets võib olla üheaegselt nii mitmekülgse loodusega kui ka avatud jahimeestele jm looduse nautimise viisidele. See on teistpidi Põhja- ja Lõuna-Ameerikas, kuhu suured globaalsed metsafondid tavaliselt investeerivad.
    Miks pole teisi jaekliendile mõeldud metsafonde nagu teie?Ma pigem nüüd spekuleerin, aga olles mõnda aega näinud finantssektori börsile fokusseeritud poolt – olin üks Avanza Banki (Rootsi investeerimispank – toim.) asutajatest 1998. aastal –, siis minu meelest ei ole pankadel ei inimesi ega süsteeme, et selliseid investeerimistooteid luua.
    Pankades töötavad finants-, mitte metsandus- või kinnisvarainimesed, st mitte need, kes tegelikult haldavad investeeringu aluseks olevat vara ja on korraliku hariduse ja kogemustega. Meie fondijuht Patrik Lingårdh on näiteks metsnik, mitte pankur.Seega, kui pank tahab panna kokku „metsafondi“, panevad nad finantsinimese juhtima börsil noteeritud metsandusettevõtete investeerimisfondi. Mida saab sellest investor? Igatahes mitte juurdepääsu metsamaale, vaid vanadele tööstusettevõtetele. Ta ei saa metsast tulevat rahavoogu ja sellest on kahju.
    Mis on mis?* 2008. aasta lõpus loodud fond Realfond Skog 1 AB tegeleb metsakinnistute ostu, müügi ja haldamisega Balti riikides.
    * Fond on suunatud jaeinvestoritele. Sel reedel lõppeb viimane emissioon.* Aasta lõpuks ostab fond kokku 3000 hektarit maad. Eestis osteti esimesed kinnistud selle aasta jaanuaris.* Investeeringu pikkus on viis aastat, eesmärk on kasvada 60% ja iga-aastaselt maksta 4-6% dividende.* Investeeringute haldamisega tegeleb Eestis registreeritud fondi emaettevõte Realfond Skog Management OÜ.
    Autor: Kadri Bank, Silvia Kruusmaa
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Jüri Raidla: demokraatia on eduka Eesti pant
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
USA tööturg taastus oodatust kiiremini
Majanduse elavnemise valguses lisasid eraettevõtted novembris rohem töökohti, kui analüütikud prognoosisid, vahendab Yahoo Finance.
Majanduse elavnemise valguses lisasid eraettevõtted novembris rohem töökohti, kui analüütikud prognoosisid, vahendab Yahoo Finance.
IT- ja arvutifirmade TOP: keskmise suurusega ettevõtetele muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Elektrilevi tõstab hindu
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).