Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Rootsi metsafond on Baltimaade usku

    Homme kukub osakute ostmise tähtaeg jaeklientidele mõeldud Rootsi metsafondil, mis aasta lõpuks omab Balti riikides 3000 hektarit metsamaad.

    Rootslaste Realfond Skogi nimeline fond on enda teada ainus, mis just jaeklientidele Euroopa Liidus metsamaadesse pakkumist investeerib. Nende eesmärk on, et fondi väärtus kasvaks kogu viieaastase perioodi jooksul ja oleks fondi sulgemishetkeks kosunud 60%.
    Kuigi puidu ja pabermassi hind majanduskriiside ajal langeb, kompenseerib seda osaliselt nõudlus biokütuste järele, märgivad fondi loojad.
    Intervjuu metsafondi asutaja Marcus Jibreusega.
    Kas teie fondis on ka Eesti investoreid?Me ei ole küll suunanud oma fondi Eesti turule, kuid oleme avatud kõigile metsast huvitatud investoritele. Meie praegused investorid on aga Rootsist või Rootsi päritolu. Meil on nii jaeinvestoreid, kui ka mõned väiksemad sihtkapitalid.
    Investeerite kolme Balti riiki. Kui palju pärast homme lõppevat viimast emissiooni teil Eestis maad saab olema?Pärast viimast emissiooni jätkame metsamaa ostmist, kuni oleme end n-ö täis investeerinud, see võtab veel umbes kuus kuud. Enne seda ei saa me öelda, kuhu investeeringud paigutame, aga praegu ei ole Eesti turg meie valik number üks. Aga see võib kiiresti muutuda.
    Teie fond töötab nn Rootsi mudeli alusel. Mida see tähendab?Seda võiks nimetada ka Põhjamaade mudeliks. Selle mõte on, et Rootsi ja teiste Põhjamaade ning Balti riikide metsad ei ole jaotatud eraldi metsaistandusteks ja looduskaitsealadeks. Me kombineerime neid kahte, st et mets võib olla üheaegselt nii mitmekülgse loodusega kui ka avatud jahimeestele jm looduse nautimise viisidele. See on teistpidi Põhja- ja Lõuna-Ameerikas, kuhu suured globaalsed metsafondid tavaliselt investeerivad.
    Miks pole teisi jaekliendile mõeldud metsafonde nagu teie?Ma pigem nüüd spekuleerin, aga olles mõnda aega näinud finantssektori börsile fokusseeritud poolt – olin üks Avanza Banki (Rootsi investeerimispank – toim.) asutajatest 1998. aastal –, siis minu meelest ei ole pankadel ei inimesi ega süsteeme, et selliseid investeerimistooteid luua.
    Pankades töötavad finants-, mitte metsandus- või kinnisvarainimesed, st mitte need, kes tegelikult haldavad investeeringu aluseks olevat vara ja on korraliku hariduse ja kogemustega. Meie fondijuht Patrik Lingårdh on näiteks metsnik, mitte pankur.Seega, kui pank tahab panna kokku „metsafondi“, panevad nad finantsinimese juhtima börsil noteeritud metsandusettevõtete investeerimisfondi. Mida saab sellest investor? Igatahes mitte juurdepääsu metsamaale, vaid vanadele tööstusettevõtetele. Ta ei saa metsast tulevat rahavoogu ja sellest on kahju.
    Mis on mis?* 2008. aasta lõpus loodud fond Realfond Skog 1 AB tegeleb metsakinnistute ostu, müügi ja haldamisega Balti riikides.
    * Fond on suunatud jaeinvestoritele. Sel reedel lõppeb viimane emissioon.* Aasta lõpuks ostab fond kokku 3000 hektarit maad. Eestis osteti esimesed kinnistud selle aasta jaanuaris.* Investeeringu pikkus on viis aastat, eesmärk on kasvada 60% ja iga-aastaselt maksta 4-6% dividende.* Investeeringute haldamisega tegeleb Eestis registreeritud fondi emaettevõte Realfond Skog Management OÜ.
    Autor: Kadri Bank, Silvia Kruusmaa
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Andrus Hiiepuu: kustkohast tulevad ja kuhu kaovad eesmärgid?
Ettevõtte üldiste sihtide seadmise kõrval kiputakse ära unustama, et absoluutselt iga inimese panus organisatsioonis peab olema samuti eesmärgistatud, kirjutab Elisa Eesti tegevjuht Andrus Hiiepuu.
Ettevõtte üldiste sihtide seadmise kõrval kiputakse ära unustama, et absoluutselt iga inimese panus organisatsioonis peab olema samuti eesmärgistatud, kirjutab Elisa Eesti tegevjuht Andrus Hiiepuu.
Google koondab teadmata osa töötajatest Protest Iisraeli vastu maksab töö veel kümnetele ettevõtte töötajatele
Lisaks Teslale andis uuest koondamislainest teada ka Alphabeti omanduses olev Google.
Lisaks Teslale andis uuest koondamislainest teada ka Alphabeti omanduses olev Google.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
LHV tippjuht lahkub ametist
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Eelarvenõukogu: riigivõlg kasvab kiirelt
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Prokuratuur saatis Wendre kriminaalasja kohtusse
Prokuratuur teatas, et on saatnud Pärnu maakohtusse kriminaalasja, milles süüdistatakse tekstiilitööstuse Wendre eksjuhte ja nende firmat Paragon Sleepi.
Prokuratuur teatas, et on saatnud Pärnu maakohtusse kriminaalasja, milles süüdistatakse tekstiilitööstuse Wendre eksjuhte ja nende firmat Paragon Sleepi.