• Jaga lugu:

    Kuidas omanikele metsamaaga tünga tehakse?

    Metsamaade kokkuostjad kasutavad alatuid võtteid.Foto: Erik Prozes

    Metsamaade äri uurides rullus lahti ahel, mille abil saadakse eraomanikelt võimalikult odavalt mets kätte ja müüakse edasi välismaiste omanikega ettevõtetele.

    Metsamaade kokkuostjad kasutavad maa hinna allalöömiseks alatuid võtteid. Näiteks üritatakse metsaomanikule jätta muljet, et maa ostu vastu tunnevad huvi erinevad ostjad, kes kõik pakuvad sarnast hinda. Tegelikult helistavad aga ühest ja samast firmast erinevad inimesed või mängivad erinevad firmad kokku. Üritatakse tekitada metsamaa omanikus veendumust, et pakutav hind on õiglane ja kallimalt pole võimalik oma vara müüa.
    Kui aga omanik peab hinda ikkagi liiga madalaks ja keeldub müügist, siis järgmisena teeb mõni väljamõeldud spetsialist n-ö tüngakõne ja teatab, et metsas on juurepess või mädanik. Kirjeldatud skeem tugineb Äripäeva käsutuses olevatele dokumentidele ning metsa ostu- ja müügiga seotud allikate kirjeldustele.
    Osa allikaid on jäetud anonüümseks, kuna info avalikustamine on lepingutega keelatud. Metsaäri kohta ootab Äripäev vihjeid aadressil [email protected] või telefonil 6670 113.
    Hangitakse andmebaas
    Metsa- ja põllumaa kokkuostufirmadel on andmed, kus on kirjas eraomanduses maatükid ja nende omanikud.Äripäeva käsutuses on väljavõte ühe metsa kokkuostufirma andmebaasist, kus on tähestiku järjekorras eraisikute nimed, nende kontaktandmed ning nendele kuuluvate kinnistute katastrinumbrid. Pole täpselt teada, kuidas ettevõtted endale sellise infobaasi saavad.
    Metsatervendus OÜ juhatuse liige Ants Erik rääkis, et temale tuli alles mõned nädalad tagasi e-kiri sisuga: “On pakkuda kontakte kokku 150 000 eraisikut ja 120 000 ettevõtet.” Eriku sõnul tuli pakkumine suvaliselt meiliaadressilt, millel oli vaid ühe eraisiku kontakt. Andmebaas maksis 650 eurot.
    “Küsisin siis, kas see on legaalne tegevus. Mulle tuli vastuseks, et andmetega kauplemine on legaalne. Küsimus on selles, kust need andmed saadud on,” rääkis Erik.Kust need andmed pärit on, seda Erik teada ei saanud. “Arvan, et see on leke metsaregistrist, mis oli siin lohakil,” pakkus ta.Eriku sõnul oli vanasti nii, et kui keegi metsateatise esitas, lisati sinna mobiilinumber ja isikukood, mis olid avalikult kättesaadavad.

    Näide Metsainvesti töökuulutusest

    Oled töökas ning sulle ei valmista muret igapäevaselt võõraste inimestega suhtlemine?

    Oled nõus, et üks tööpäev ei peaks mööduma ­ainult Facebookis istudes ja kellaseierite kiiremat liikumist palvetades? 

    Otsid tööd, kuid kaubanduskeskustes inimestele ajudele käimine pole päris sinu rida? 

    Kui vastasid eelnevatele küsimustele selge jah-iga, võid JUST SINA olla see, keda me otsime! 

    Võta ühendust telefonil 5540150, kirjuta [email protected] või kirjuta meile siin samas Facebookis!

    Agressiivsed agendid
    Kokkuostufirmade kümned töötajad püüavad telefoni teel leida metsamaa müügist huvitatuid. Töötajate puhul pole oluline, et ta metsast midagi teaks – tähtis on, et nad võimalikult odava hinnaga müüja leiaks. Eelistatud on agressiivsete võtete poolest tuntud LHV pensionifondide müügikogemusega töötajad, kes ei taha enam kaubanduskeskustes inimesi tülitada.
    Töötajatega sõlmitakse näiteks käsundusleping ja sageli saavad nad palka selle alusel, kui edukad ostutehingud neil on. Kui tehinguid pole, võib sissetulek sootuks puududa.Töötajate peamisteks töövahenditeks saavad mainitud andmebaas ja telefon. Nende töötajate kontakte sageli ettevõtte kodulehelt ei leia. Selle põhjuseks võib olla suur kaadri voolavus või ebaausate võtete kasutamine.
     
    Sõelutakse välja rahahädas ja ebakompetentsed omanikud
    Esimene pakkumine tehakse võimalikult madal. Mitmed metsamaa omanikud rääkisid, et esimese hooga tehti neile väga madala hinnaga pakkumised. Näiteks kui heal juhul võiks metsamaa olla väärt 10 000 eurot, siis algatuseks pakutakse 2000 eurot. Nii tehakse kindlaks, kas metsaomanik teab, mis on tema maa väärtus. Vahel võivad kõige odavama pakkumisega nõustuda rahahädas eraisikud.Pärast väga madalat pakkumist võib iga kõrgem hind tunduda lotovõiduna.
    Hakatakse psühholoogiliselt murdma
    Kui müüma ei nõustuta, katsetatakse psühholoogilist murdmist. Rapla maakonnas oma maatükki müüv vanaproua rääkis, et talle helistas ühel päeval neli erineva firma esindajat, kes tegid talle hinnapakkumise. “See on ikka üks firma, kes ässitab teised üles. Minule on räägitud, et on erinevad firmad, kes lepivad omavahel kokku ja lasevad kõik ühele müüjale helistada,” väitis ta. Tema sõnul rääkis talle seda juttu üks maaostja, sõnades, et temal on mitmed tuttavad ettevõtted, kellega nad koostööd teevad. “Siis inimene arvab, et see maa polegi rohkem väärt, ja annab odavalt ära.”Vahel ei lepita isegi kokku erinevate firmade vahel, vaid inimesele helistab ühest ettevõttest mitu töötajat. Nad esitlevad end väljamõeldud firmade nimede alt.
    Tapa vallas oma metsa müünud meesterahvas rääkis Äripäevale, et talle tuli lühikese aja jooksul väga palju pakkumisi. Seejärel guugeldas ta internetis talle helistanud numbreid ja e-postiaadresse. Selgus, et mitmed kontaktandmed olid ühe ettevõttega seotud. 
    Rapla maakonnas maad müüv vanaproua sõnas, et lisaks massilistele telefoni teel tehtud hinnapakkumistele on talle müügimehed isegi ette teatamata ukse taha ilmunud ning on püüdnud teda veenda oma maatükki odavamalt müüma.
    Maaomanik ei pruugi ise nime kuulda
    Metsameister OÜ juhataja Taavi Lellep ütles, et alati jääb õhku küsimus, kas ettevõtte nime kuuldi õigesti. Kui maaomanik püüab pärast kõnet internetist leida ettevõtet, kes talle pakkumise tegi, ega leia seda, võib talle jääda mulje, et firma nimi jäi valesti meelde. Selliseid pakkumisi eelistatakse teha sageli lauatelefonile, mistõttu hiljem polegi võimalik kindlaks teha, kust talle helistati.
    Metsale mõeldakse välja puudusi
    Hinna allalaskmiseks mõtlevad müügimehed välja erinevaid põhjendusi. Näiteks väidetakse, et maaomaniku metsas on avastatud juurepess või mädanik. Samuti väidetakse, et ettevõtte taksaator hindas juba metsa ära, kuid selle arenduskava ei kõlba. Kuna metsa arenduskava tegeva ettevõtte andmed on metsaregistris avalikud, püüavad kokku­ostufirmade töötajad arenduskava tegija usaldusväärsuse kahtluse alla seada. 
    Metsamaa omanikuks saab välisfirma
    Kui müügihinnas on kokku lepitud, minnakse notarisse. Sinna võib aga laekuda isik, kellega maaomanikul pole ühtegi kontakti olnud ja kes ise ostuprotsessiga ei tegele, ent maa läheb tema omandusse.
    Eesti ühe suurima metsamaade omaniku, Soome firma Stora Enso osalusega Tornator OÜ juhatuse liige Riido Rosin rääkis, et Eestis on mitmeid kokkuostufirmasid, mis komplekteerivad üksteisele lähedal asetsevad kinnistud ning müüvad need mitmesaja hektari suuruse paketina edasi välisfirmade ja fondide esindajatele.
    Seejärel hakkavad siinset metsa majandama suurkontsernid, kes metsa maha raiuvad ja materjali puidutööstusesse suunavad.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Personalijuht: ainult kaugtöö toob negatiivsed tagajärjed
See, et valdav osa ettevõtetest tuli kriisi ajal kaugtöö režiimiga edukalt toime, ei tähenda, et see ongi ideaalne töömuster, pigem soovitan kaug- ja kontoritööd kombineerivaid hübriidlahendusi, kirjutab kaugtöö tegija märgise pälvinud Finestmedia personalijuht Pille-Riin Pillav.
See, et valdav osa ettevõtetest tuli kriisi ajal kaugtöö režiimiga edukalt toime, ei tähenda, et see ongi ideaalne töömuster, pigem soovitan kaug- ja kontoritööd kombineerivaid hübriidlahendusi, kirjutab kaugtöö tegija märgise pälvinud Finestmedia personalijuht Pille-Riin Pillav.
Börs: S&P 500 jõudis uue rekordini
Standard & Poor’s 500 indeks lõpetas teisipäeva uue rekordiga, head minekut näitasid tervishoiusektor ning Apple, vahendab Reuters.
Standard & Poor’s 500 indeks lõpetas teisipäeva uue rekordiga, head minekut näitasid tervishoiusektor ning Apple, vahendab Reuters.
Rootsist ähvardab tsemendikriis
Rootsit ähvardab tsemendikriis ja halvimal juhul mõjutab see 170 000 inimese töökohti, kirjutab Kauppalehti.
Rootsit ähvardab tsemendikriis ja halvimal juhul mõjutab see 170 000 inimese töökohti, kirjutab Kauppalehti.
Kantsler Priskel tuleb ametist lahkuda
Nädal pärast peaministri mõista andmist, et sotsiaalministeeriumi juhtkonnas tuleb teha muutusi, teatasid ministeeriumi ministrid, et lahkuda tuleb kantsleril.
Nädal pärast peaministri mõista andmist, et sotsiaalministeeriumi juhtkonnas tuleb teha muutusi, teatasid ministeeriumi ministrid, et lahkuda tuleb kantsleril.