• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Uus ajakiri teeb Eestis imet

    Novembrist Eestis ilmuma hakanud Skandinaavia menukaim populaarteaduslik ajakiri Imeline Teadus on kahe esimese numbri ilmumise järel saanud juba 5000 tellimust.

    Ka reaalne üksikmüük on samal ajal olnud orienteeruvalt 5000 eksemplari kuus. Kahe numbri ilmumise järel on Imeline Teadus saanud läbimüügilt umbkaudu sama suureks või suuremakski kui aastaid turul olnud konkureerivad populaarteaduslikud ajakirjad Tarkade Klubi, GEO ja Horisont.
    Äripäeva turundusdirektori, Imelise Teaduse vastutava väljaandja Rain Väädi sõnul peitub ajakirja edu saladus huvitavas ja arusaadavas sisus ning kõrgetasemelises tehnilises teostuses. " Võtmesõna on hariv meelelahutus. Eranditult iga inimene saab eranditult igast numbrist teada midagi uut ja huvitavat. Tegu on tervele perele mõeldud ajakirjaga, seda loevad nii teismelised kui vanavanemad. Ajakirja sisu toetub neljale sambale, milleks on inimkeha/meditsiin, kultuur/ajalugu, loodus ja tehnoloogia - ajakirja iga number kutsub lugeja seiklusele teaduse imelisse maailma," rääkis Väät. 
    Ajakiri Imeline Teadus ilmub Taani ajakirjade kirjastaja Bonnier Publications ja AS Äripäeva koostööprojekti raames. Mõlemad ettevõtted kuuluvad Põhjamaade suurima kirjastuskontserni Bonnier koosseisu. Ajakirja Imeline Teadus Taanis ilmuv emaväljaanne Illustreret Vitenskab alustas ilmumist 1984. aastal.
    Rootsis kannab ajakiri nime Illustrerad Vetenskap, Soomes Tieteen Kuvalehti, Norras Illusrtert Vitenskap ja inglisekeelsetes riikides (USA, Austraalia, Uus-Meremaa) ja Venemaal Science Illustrated. Kokku ilmub ajakiri hetkel 15 keeles ja 20 riigis. Põhjamaades on ajakirjal umbkaudu 370 000 tellijat, Rootsis on Illustrerad Vetenskap üks riigi suurimaid ajakirju.
    Autor: 1706-aripaev
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Elektri hind lööb gongi: ongi aeg!
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Börs: Föderaalreserv turge ei kõigutanud Indeksid kallinesid 1%
Kolm suurimat aktsiaindeksit kallinesid kolmapäeval USAs enam kui 1protsendi võrra ning investorite hinnangul oli Föderaalreservi tänane otsus pigem oodatav, vahendab Reuters.
Kolm suurimat aktsiaindeksit kallinesid kolmapäeval USAs enam kui 1protsendi võrra ning investorite hinnangul oli Föderaalreservi tänane otsus pigem oodatav, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: mida teeb meile tulevane suur palgakasv?
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Raadiohommikus tipptegijate äriplaanid 2022. aastaks
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.