- OMX Baltic0,04%302,27
- OMX Riga0,05%893,37
- OMX Tallinn0,14%2 069,46
- OMX Vilnius0,3%1 201,12
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,43%8 760,96
- Nikkei 2250,84%40 487,39
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,1
- OMX Baltic0,04%302,27
- OMX Riga0,05%893,37
- OMX Tallinn0,14%2 069,46
- OMX Vilnius0,3%1 201,12
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,43%8 760,96
- Nikkei 2250,84%40 487,39
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,1
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Seadus paneks metsas puid sortima
Eelnõu järgi võiks erametsaomanik oma metsamüügi tuludest maha arvata metsa majandamise need kulud, mis on tehtud müügile järgneva kolme aasta jooksul. Rahandusministeeriumi koostatud eelnõu lubaks maksuerisust aga ainult sellelt puidult, mis on saadud uuendus-, mitte aga hooldusraie käigus.
Erametsaliidu tegevjuht Ants Varblane ütles, et neid kaht raiet tehakse metsas tavaliselt aga ühekorraga ja puidumaterjali raietüübi põhine eristamine ei ole praktikas võimalik.
Varblane selgitas, et kui metsaomanik on harvesteri metsatoomisele juba kulutuse teinud, võtab ta metsast maha korraga kõik need puud, mida näiteks kümneaastane metsamajandamisplaan ette näeb ja ladustab need enamasti ka ühte virna. "See hakkaks siis olema igaühe südametunnistuse asi, kuidas ta neid puid eraldab," lisas Varblane.
Erametsaomanikke toetab ka metsa- ja puidutööstuse Liit. Liidu tegevdirektor Ott Otsmann leidis, et praegune seaduseelnõu versioon maksuarvestuse muudatuse uuendusraietega piiritlemise kohta võib kaasa tuua eri käsitlusi ja ohu, et raietüüpide vahel hakatakse n-ö mängima.
"Eri tüüpi raieid tehakse tihtipeale lähedalasuvatel lankidel samal ajal ja materjal müüakse sageli koos ning sellisel juhul tuleks siis hakata materjali ka eraldi deklareerima. Keegi ei hoia materjale raietüübi põhiselt eraldi, vaid eraldatakse puidusortimendid vastavalt sellele, kuhu ja kuidas materjal müüakse," ütles Otsmann. Ta lisas, et samal ajal eri raietega seonduva materjali eraldamine metsas ja deklareerimine oleks keeruline ja tülikas.
Kuigi seaduseelnõu ei mõjuta metsatööstuste maksustamist, on sellel tööstustele kaudne mõju. "Kuna seaduse eesmärk on muuta maksustamine erametsaomaniku suhtes õiglasemaks, võib eeldada, et omanik on siis ka rohkem metsa kasutamisest, raiest ja müügist huvitatud. Tööstused on omakorda huvitatud metsamaterjali ostmisest," selgitas Otsmann.
Ettepaneku maksuerisusel kaht raietüüpi mitte eraldada on liidud teinud ka rahandusministeeriumile selle kuu alguses saadetud kirjas. Rahandusministeeriumist ei õnnestunud metsaomanike kirjale kommentaari saada, kuid pressiesindaja sõnul on samasisulise märkuse teinud ka keskkonnaministeerium, kellele põhjendati selle arvestamata jätmist eelnõu seletuskirjas.
Seletuskirjas seisab, et üldjuhul võib omanik teha raiet ainult pärast keskkonnaametilt lubava märkega metsateatise tagasisaamist. Teatisesse tuleb aga märkida ka plaanitavad raied liikide ja hinnanguliste mahtude kaupa ja seepärast on metsaomanik nagunii kohustatud pidama metsamaterjali üle arvestust raieliikide kaupa.
Ministeerium märgib ka, et kuna vaid uuendusraie puhul tekib kohustus metsa ka uuendada (uuendusest tekkivad kulud lubaks seadus tuludest maha arvata), ei ole teiste raietüüpide metsamaterjali tulude erikohtlemine põhjendatud.
Varblase sõnul on siiski metsa tehtavad investeeringud seotud ka hooldusraiega, sest ehitada tuleb korralikud teed ning kuivendussüsteemid ja noor mets vajab pidevat hooldamist.
Enimloetud
3
6
“Loomulikult läheb kõik kohe kallimaks!”
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
“Loomulikult läheb kõik kohe kallimaks!”
Kvaliteetsed teksad tunneb ära niidi järgi
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele