Tegemist oleks igakuise sissetulekuga, mida saab iga kodanik – nii vanurid kui ka lapsed, töötud kui ka töötavad inimesed. Isik peab elama Eestis ning olema kantud rahvastikuregistrisse. Kodanikupalk on finantseeritav loodusressursside kasutamisest saadavate tasude suurendamisest, teatasid rohelised.

Roheliste parlamendifraktsiooni esimehe, kodanikupalga eestvedaja Valdur Lahtvee sõnul saavad Eesti riik ja selle kodanikud täna häbematult vähe toetust loodusressursside kasutamisest. "Kodanikupalk on eraldiseisev toimetulekut tagav makse, mis ei asenda siiani määratud ja saadavat emapalka, pensionimakseid, haigushüvitisi, töötukindlustushüvitisi ja puudega seotud hüvitisi või nende maksmismäära ja viise. Eelpool mainitute maksmist jätkatakse kodanikupalga kõrval endisel moel," märkis ta.

Statistikaameti aruande "Vaesus Eestis" järgi elas 2007. aastal vaesuses 19,5% elanikkonnast ehk 258 800 inimest. "Majanduslanguse tingimustes on vaesuses elavate eestimaalaste hulk veelgi suurenenud, mistõttu on vaesus Eestis tõsine probleem, mis nõuab reageerimist," sõnas Lahtvee.

Kodanikupalga saaja ei pea roheliste kinnitusel tõendama, et kannatab puudust või elab vaesuses, samas on hästi toimetulevatel kodanikel võimalik vabatahtlikult kodanikupalgast ka loobuda. Kodanikupalk kujuneb toimetuleku- ja lastetoetusteks eraldatud eelarvelistest vahenditest ning riiklike ressursside nagu põlevkivi müügist saadud tuludest.

Roheliste fraktsiooni aseesimees Marek Strandberg märkis, et kui inimene kaotab olude ja juhuste tõttu oma sissetulekud, kaovad ka paljud muud võimalused. "Kodanikupalk pole muud kui mõõdukas pehmendus, et inimene n-ö betoonpõrandale kukkudes karmilt viga ei saaks," sõnas ta.

"Kodanikupalga allikaks oleks meie ühisvara – põlevkivi ja muude loodusvarade, mitte inimeste töö maksustamine. Kodanikupalk on lihtne ja innovaatiline ning vähendab bürokraatiat. Kodanikupalka ei pea küsima, see säilitab inimeste väärikuse," rääkis Strandberg.