Oleme kriisi ületanud ning astunud taas kasvurajale

Möödunud aastale tagasi vaadates näeme, et 2010 oli paljuski veel kriisiaasta . Osas majandussektorites käis võitlus ellujäämise nimel ning teistes, valdavalt eksportivates harudes, ettevalmistus uueks kasvuks. 2011. aasta tõotab tulla stabiilne kasvuaasta. Ootame, et Eesti majandus kasvab Põhjamaade kiiluvees ja vedavaks mootoriks jääb eksport. Välisnõudluse taastumine ja kulude kokkuhoid võimaldasid ettevõtlussektoril kahekordistada kogukasumi kolmandas kvartalis, mis oli Euroopa võrdlusskaalas hea tulemus, jäädes siiski 2008. aasta tasemest üle 15% madalamaks.

Eeldame, et välisnõudlus püsib Eesti jaoks soodne. Seda hoolimata euroala majanduskasvu väheldasest jahtumisest, mis on seotud valitsuste rahandusstiimulite vähenemisega. Selleks aastaks prognoosime Eesti puhul tubli 4,1% majanduskasvu, seejuures ekspordi kõrval hakkab lisandväärtuse kasvu järk-järgult toetama ka tarbimise ja investeeringute suurenemine.

Tööjõuturul kiireid muutusi oodata ei ole. Ei maksa unustada, et globaalmajandust tabanud kriis oli suurim alates II maailmasõjast, mistõttu on ka mõju tööturule märkimisväärne kogu Euroopas. Euroala riikidest seisavad Eesti kõrval kahekohalise tööpuuduse määraga silmitsi Hispaania, Portugal, Kreeka, Slovakkia ja Itaalia. Ka USAs püsib tööpuudus kõrgel tasemel, praegu on vähe märke selle märkimisväärsest alanemisest.

Rahvusvaheline praktika viitab, et suuremate kriiside korral taastub tööjõuturg 2-2,5 aastat pärast majanduse pöördumist kasvule. Meilgi on oma kogemus - pärast 1998. aasta Vene kriisi püsis tööpuuduse määr kahekohalisena koguni 3,5 aastat. Eeldame, et alanud majandustsüklis läheb Eestil paremini. Olukorra kiiret paranemist nõuab tööjõu suuremaks väljavoolu oht.

Näha on esimesi paranemismärke. Tööpuuduse määr saavutas kõrgpunkti mullu esimeses kvartalis (19,8%) ja on alanenud kaks kvartalit järjest, 15,5%-le. Kahe aasta perspektiivis prognoosime tööpuuduse alanemist 13,5%-le. Kriisieelse tööhõive saavutamine tahab mitut üle 4% majanduskasvuga aastat ja senisest paremat tasakaalu tööjõu nõudluse-pakkumise vahel. See eeldab töötajate ümber- ja täiendõpet ning uute tööpakkumiste lisandumist ka suletud sektoris.

2010. aasta suur töötute hulk ei võimaldanud riigil pakkuda soovijaile piisaval hulgal kvaliteetset õpet. Koolitused oleksid tulemusrikkamad, kui need toimuksid koostöös tulevaste tööandjatega. Valupunktid on pikaajaline töötus ja töötus noorte ja üle keskealiste seas. Struktuurse tööpuuduse vähendamine eeldab struktuurseid reforme majanduses, muudatusi haridussüsteemis.

Palgad peaksid kasvama koos tootlikkusega. Vajame Eestis üha rohkem kõrgepalgalisi töökohti avatud sektoris, mis toetaks innovatsiooni. Järgmisel kahel aastal on üldine suundumus mõõdukaks palgakasvuks, surve palkadele on madalam kõrge tööpuuduse kontekstis. Viis kvartalit languses olnud brutokuupalk pöörduski teises kvartalis kergele ligi 1%-le tõusule. Aga reaalpalga langus püsib kõrge inflatsiooni tõttu veel mõnda aega.

Väikeses avatud majanduses mõjutab hindu suuresti mujal maailmas toimuv ja turukonkurents. Nii on Eesti inflatsiooni mõjutanud enim toiduaine- ja toorainehinnad. Välishindadest sõltuval ettevõttel on kaks valikut - kas kanda importhindade tõus edasi lõpptarbijale või alandada kasumimarginaali. Otsus sõltub turu konjunktuurist. Hindu aitavad ohjeldada eelkõige konkurents ja hinnainfo kättesaadavus tarbijale, kes viimase lülina ahelas langetab selle põhjal lõppotsuseid.

Euro otsene mõju Eesti inflatsioonile on väike. Palju olulisemad on Eestile euroalaga liitumisega kaasnevad madalad intressid ning kasvav riigi usaldusväärsus. Järgmise aasta üks dilemma on hoopis sissetulekute ja hindade ühtlustumise vahekord. St reeglina ühtlustuvad hinnad lähima euromaaga sissetulekutest kiiremini. Võtmeküsimus on, kuidas seda lõhet vähendada, häirimata meie ettevõtete konkurentsivõimet.

Niisiis, oleme kriisi ületanud ja astunud taas kasvurajale. Kuigi meil on kindlam jalgealune ja tõusnud on ka ootused, tõotab 2011 tulla katsumusterohke võimalusteaasta nii eraisikutele, ettevõtetele kui ka valitsusele. Julgust peaks lisama teadmine, et üheskoos võimalustest kinni haarates on katsumused lahendatavad.