Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Uuring: liitumine eurotsooniga muudab Eesti rahavõltsijate jaoks huvitavamaks
Eurotsooniga liitudes muutus Eesti atraktiivsemaks ka mujal võltsraha levitamisega tegelevatele kurjategijatele, samas vähendab Eesti riske võrreldes enamike teiste eurotsooni riikidega madalam elatustase ning suur elektroonilise raha kasutusaktiivsus, mida sularahavõltsimine ei mõjuta.
Eeldatavalt kasutatakse Eestis võrreldes paberrahaga proportsionaalselt enam münte, mis on võltsijatele vähematraktiivsed, refereeris Delfi justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna töötaja Jako Salla uuringut „Euro kasutuselevõtt ja kuritegevus“.
Euroopa Liidu liikmete seas on Eesti olnud üks väikseima võltsitud eurode levikuga riike ja Eesti atraktiivsust võltseurodega tegelevatele kuritegelikele gruppidele vähendavad turu väiksus ning sularaha väike osakaal rahakäibes, sest enam kasutatakse elektroonilisi kanaleid.
Salla prognoosis, et eurode võltsimise kriminaalasjade arv Eestis võib esialgu kasvada, kuna eelkõige kohalikud kurjategijad võivad soovida ära kasutada inimeste teadmatust ning uue raha vähest tundmist.
Hiljem, kui inimeste teadlikkus on kasvanud, võib eeldada, et kohalike võltsijate motivatsioon väheneb, küll aga võib Eestisse jõuda mujal võltsitud raha, mis tõstab võltsraha kasutamise juhtumite arvu.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.