Riigikontroll: Eesti Kontsert õigustab end põhimõttega „eesmärk pühendab abinõu“

"Riigikontroll ei ole oma auditites kunagi seadnud kahtluse alla Peterburi Jaani kiriku renoveerimise vajalikkust ega olulisust Eestile. Samas tuleb selgelt lahus hoida Peterburi Jaani kiriku kultuuriline ja ajalooline tähtsus ning see, kuidas kogu renoveerimist on korraldatud. On äärmiselt kahetsusväärne, kui seaduserikkumisi, valitsuse otsuste ignoreerimist, Eesti maksumaksjate õlule täiendavate summade veeretamist püütakse õigustada põhimõttega „eesmärk pühendab abinõu“. Pidevalt kasutatud väide, et Venemaal on asjaajamise reeglid hoopis teised kui Eestis, ei ole kohane, sest riigikontroll näeb probleeme just nendes tegevustes, mis on täielikult Eesti-sisesed,“ ütles riigikontrolli tulemusauditi osakonna peakontrolör Tarmo Olgo asjaolusid kommenteerides.

Riigikontrolli põhiseisukohad on järgmised:

31. mail 2008 kuulutas riigietendusasutus Eesti Kontsert välja hankemenetluse Peterburi Jaani kiriku rekonstrueerimiseks. Eesti Kontsert ning ehitusettevõtja Facio Ehituse AS (edaspidi ehitusettevõtja) sõlmisid 30. detsembril 2008 töövõtulepingu maksumusega kokku 99,3 miljonit krooni, sh finantseerimiskulu 12,4 miljonit. Samal kuupäeval sõlmisid pooled töövõtulepingu lisa, milles lepiti kokku, et kuni hilisemate kokkulepete sõlmimiseni tehakse töid ehituse I etapi töödena töövõtulepingus ettenähtust väiksemas mahus.

Sõlmides ühel ja samal ajal töövõtulepingu ja selle tingimuste muutmise lepingu, rikuti riigikontrolli hinnangul riigihangete seaduse § 69. Riigihangete seaduse § 69 lõike 3 järgi võib hankelepingu muutmises kokku leppida üksnes juhul, kui muutmise tingivad objektiivsed asjaolud, mida hankijal ei olnud võimalik lepingu sõlmimise ajal ette näha. Kuna Eesti Kontsert oli alustanud juba enne hankelepingu sõlmimist eduka pakkujaga läbirääkimisi sõlmitava lepingu muutmiseks, on riigikontrolli hinnangul selge, et Eesti Kontserdi juhtkond nägi hankelepingu sõlmimise ajal ette, et lepingut tuleb eelarveraha puudumise tõttu hakata muutma.

Riigikontrolli hinnangul rikkus Eesti Kontsert ehitusettevõtjaga töövõtulepingut sõlmides riigieelarve seaduse § 31, kuna eelseisvate eelarveaastate arvel sõlmitud lepingu maksumus oli üle 50 protsendi 2008. aasta eelarves investeeringuteks ettenähtud summast ja puudus valitsuse luba eeltoodud määra ületamise kohta. Et töövõtuleping sisaldas finantseerimiskulu, rikuti ka riigieelarve seaduse § 29 lõiget 3, mille järgi on riigiasutustel riigikogu nõusolekuta keelatud laenu võtta.

29. märtsil 2010 sõlmisid Eesti Kontsert, ehitusettevõtja ja kaks panka nõude loovutamise finantseerimise lepingu, mille puhul on riigikontrolli hinnangul sisuliselt tegemist laenu võtmisega, mis riigieelarve seaduse § 29 lõike 3 kohaselt on riigikogu loata keelatud.

Nõude loovutamise finantseerimise lepinguga samal päeval sõlmisid Eesti Kontsert ja ehitusettevõtja töövõtulepingu lisa, millega riigikontrolli hinnangul rikuti riigihangete seadust, sest muudeti töövõtulepingu tingimusi: töövõtja vabastati finantseerimislepingu sõlmimisega finantseerimiskuludest ning suurendati ettenägemata ehitustööde katteks moodustatud reservi (reservi muutus võrreldes algsega 7,2 miljonit krooni). Reservi muutmisega suurendati sisuliselt ehitustööde eest makstavat tasu. Samuti pikendati töövõtulepingu lisaga tööde tegemise tähtaega.

Riigikontrolli hinnangul on nimetatud nõude loovutamise finantseerimise leping oma sisult krediidileping, sest diskonteerimismäärale vastav finantseerimiskulu jääb Eesti Kontserdi kanda. Sellega on võetud riigile kuni 20 miljoni krooni ulatuses täiendavaid kohustusi (tasumiseks 8 aasta jooksul). Riigikontroll leiab, et sisuliselt on tegemist laenu võtmisega, mis riigieelarve seaduse § 29 lõike 3 kohaselt on keelatud. Juhul kui Eesti Kontserdil oleks olnud laen ette nähtud riigieelarves, oleks tulnud ehitustööde rahastaja leidmiseks korraldada riigihangete seadusega ettenähtud hankemenetlus.