EBRD raport: head eeldused kasvuks

EBRD ennustab 2011 kasvuks 4,2 protsenti, kuid lisab oma raportis juurde, et „riskid on suurenenud“. 

Positiivsena toob raport välja eurotsooni tuumikriikide oodatust tugevama kasvu, USA fiskaalsed ja monetaarsed stiimulid ning tõusvad kinnisvarahinnad, mis kiirendavad kasvu kogu piirkonnas ja aitavad taastuda erasektoril.  Fiskaalne konsolideerumine piirab kasvu Kagu-Euroopas. Oodatust kiirem tuumikeuroopa taastumine tugevdab rahavoogusid Venemaalt ning krediitide kasv.

Riskid võivad tuleneda lõdvast monetaarpoliitikast, mis õhutab inflatsiooni arenenud riikides, mis omakorda põhjustab oodatust varasemat rahapoliitika karmistamist suuremate keskpankade poolt.

Finantssektori segadused eurotsooni riigi- ja pangavõlgade ümber võivad tõsta globaalsed riskid suuremaks, kui seda seni on nähtud.

Ida-Euroopas võivad sisepoliitilised käigud, näiteks nagu erapensionifondide riigistamine või pangamaksude kehtestamine halvendada investorite hinnanguid ning loovad potentsiaali viimaste kapitalivoogude kiireks tagasitõmbamiseks. Raport märgib ühtlasi, et erasektori laenajad jäävad haavatavaks mistahes järskudele valuutalangustele. 

“Realiseeruda võib isegi hullem stsenaarium, kui valuutasõjad muutuvad kaubandussõdadeks impordipiirangute vormis. Tõusvad toiduainete hinnad ja ilmast sõltuv toiduainete turvalisus viib kaubanduspiirangutele, mis ei sõltu globaalsest poliitikast,“ on öeldud raportis.

EBRD raport näeb suurenevat vahet Kesk-Euroopa ja Baltikumi vahel. Eesti, Poola ja Slovakkia kasvavad 2011 rohkem kui 3 protsenti, mis on vaid pisut väiksem kui oli sel aastal Saksamaa kasv.

Läti ja Leedu ei saa üle kriisieelsest krediidibuumist, kasvu pidurdab ka  säästupoliitika. Ungari tänavune mõõdukas kasv suureneb 2011 vaid minimaalselt.

Kasvuraskustes Kagu-Euroopas on ainsaks erandiks Türgi. Ukraina majandusel läheb paremini, kuid 2010. aasta põud mõjutab tagantjärele põllumajandustoodete tootmist.

Venemaa majandus on taas tõusuteel, pärast kolmanda kvartali langust, mille põhjustasid kuumalaine ja metsapõlengud.

Autor: Katri Soe-Surén