08.02.11, 15:41

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Itaalia ei jaga Saksa rangust võlgade vähendamisel

Itaalia ei jaga Saksamaa seisukohta, et euroalal tuleks kehtestada karmimad sanktsioonid riikidele, kes ei täida konkreetseid numbrilisi eesmärke euroala normist hälbivate defitsiitide või võlgade vähendamiseks.

Sirje Rankvälisuudiste toimetaja

Ettepanek on sundida riigid, mille võlg on üle 60% SKPst, vähendama oma võlakoormat aastas vähemalt 1/20ndiku võrra euroala normi ületavast osast, vahendas agentuur Bloomberg. Tuleval nädalal peaksid seda arutama euroala rahandusministrid.

Itaalia tahab aga reeglitesse n.ö varuväljapääsu, mis eeldaks enne sanktsioonide kehtestamise otsust ka „muude asjaolude“ kaalumist.

Eelkõige on Itaalia jaoks oluline erasektori võlg. Kui riigivõlale lisada ka majapidamiste ja ettevõtete võlad, küündis Itaalia koguvõlg 2009. aasta andmetel 240,8%-le SKPst. See on lähedal Prantsusmaa 232,9%-le ja madalam Hollandi 271,7 protsendist SKPst.

Artikkel jätkub pärast reklaami

„Oluline on hinnata kõiki konkreetse riigi olukorda määravaid tegureid, mitte üksi avaliku sektori defitsiiti ja võlakoormat,“ ütles Itaalia rahandusminister Giulio Tremonti pärast euroala rahandusministrite eelmist kohtumist jaanuaris.

Itaalia avaliku sektori võlg oli 2007. aastani euroala suurim – siis läks Itaaliast mööda Kreeka. Läinud aastal küündis Itaalia võlg 118,9%-le SKPst. Nominaalväärtuselt on Itaalia avaliku sektori võlga aga ka praegu euroala suurim, 1,8 triljonit eurot.

Itaalia valitsus on teatanud, et võib sellisele klauslile veto seada, mis sisaldab numbrilisi sihte.

Kui praegu välja pakutud siht oleks jõus olnud juba euro algusaegadel, poleks Itaalia sellega toime tulnud. Ajavahemikul 1995-2007 vähendas Itaalia oma võlakoormat aastas keskmiselt 1,5 protsendipunkti võrra. Erinevalt Belgiast, millel on samuti suur võlakoorem ning mis vähendas oma võlga keskmiselt 3,9 protsendipunkti võrra. Belgia toetab karmimaid reegleid, mis Saksamaa on seadnud eeltingimuseks, et omakorda nõustuda euroala kriisifondi laenuvõime suurendamisega.

„Mis signaali sellega saadetakse, kui üheltpoolt püütakse võlakriisist üle saada, aga teisalt antakse selgelt mõista, et võlgade vähendamist ei võeta tõsiselt,“ ütles ING Groupi ökonomist Carsten Brzeski. „Kui ei taheta end ümbritsevale maailmale naeruväärseks teha, tuleb välja käia numbrilised eesmärgid.“

Sirje Rank

See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!

Seotud lood

Numeri juhtiv maksukonsultant Peep Kalamäe sõnul on oluline, et ettevõtted dokumenteeriksid laenutehinguid korrektselt ning järgiksid turutingimusi – see aitab vältida vaidlusi maksuhalduriga ja võimalikku täiendavat maksukoormust.

01.07.25, 12:52

Ettevõtte antud laenud võivad kätkeda ohtlikke maksuriske

Enimloetud

Uudised

01.07.25, 11:02

USA süüdistab 10miljardilise meditsiinipettuse tegemises ka eestlasi

Saated

30.06.25, 16:02

Kristjan Liivamägi: eestlast ootab ees karm kohanemine

Uudised

01.07.25, 15:30

Maksukuriteos süüdistatav ettevõtja määras endale priske dividendi

Juhtkiri

01.07.25, 08:08

Coop Pank käitus heal juhul liiga ahnelt

Majandustulemused

01.07.25, 14:02

Bolti kahjum ületas 100 miljoni euro piiri

Asutajate firmad maksid miljoneid dividende

Uudised

01.07.25, 13:39

Reformierakond meelitas linnapeaks mitut tuntud ärimeest

Viimased uudised

Börsiuudised

02.07.25, 17:35

Enefit Green esitas börsilt lahkumise taotluse

Uudised

02.07.25, 17:34

Riik plaanib muudatusi: ametnike palgaandmetest kaovad nimed ja juhid ei saa lõputult ametisse jääda

Börsiuudised

02.07.25, 17:13

Merko juhtis Tallinna börsi langust, Wall Streeti ehmatas jahtuv tööturg

Majandustulemused

02.07.25, 17:04

Poodide ehitamise lainel ettevõtjad võtsid mitu miljonit eurot dividendi

Uudised

02.07.25, 16:45

Euroopa lasi 2040. aasta kliimaeesmärkides latti madalamaks

Uudised

02.07.25, 16:37

Õiguskantsler: mõned riigiasutused vaatavad pangakontosid ilma loata

Börsiuudised

02.07.25, 16:05

Trumpi uuest maksuseadusest võidavad kiibitootjad

Saated

02.07.25, 16:00

TalTechi professor: Eesti puidukeemia areng takerdub

Ametnikel on võrreldes sama asutuse töötajaga nii mõnedki eelised, aga ka piirangud. Rahandusministeerium tahab neid ühtlustada.

Riik plaanib muudatusi: ametnike palgaandmetest kaovad nimed ja juhid ei saa lõputult ametisse jääda

Loo pood hakkab välja nägema samasugune nagu pildil olev Aegviidu kauplus.

Poodide ehitamise lainel ettevõtjad võtsid mitu miljonit eurot dividendi

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen. Foto: ZUMAPRESS.com/Scanpix

Euroopa lasi 2040. aasta kliimaeesmärkides latti madalamaks

Riik plaanib muudatusi: ametnike palgaandmetest kaovad nimed ja juhid ei saa lõputult ametisse jääda

Õiguskantsler: mõned riigiasutused vaatavad pangakontosid ilma loata

Euro teeb just seda, mida see teha ei tohiks – kallineb, sunnik

Trumpi uuest maksuseadusest võidavad kiibitootjad

“Euroopa võib ju tahta USAd ja dollarit asendada, kuid keskkond seda ei soosi,” kirjutab LHV majandusanalüütik ja majandusteadlane Triinu Tapver.

Triinu Tapver: tõenäoliselt jäävad USA aktsiaturud edaspidigi juhtima

JMV autosalong asub Tallinnas Ülemiste linnakus.

Maksuamet: JMV kliendid ühegi panga kliendiks ei kõlba

Sisuturunduslikus saates “PwC juhtimistase” räägitakse sel korral, kuidas edukalt projekti juhtida.

Kasulik kuulamine: miks projektid ebaõnnestuvad ja kuidas neid edukalt ellu viia

Dividendid on investorile head passiivse rahavoo allikad. Oluline on enda jaoks üles leida neist parimad.

Kolm rahamasinat, mis toodavad tulu ka siis, kui sa magad

Taavi Ilves: Nvidia on küll huvitav, kuid kasvu otsin järgmiselt lainelt

Dollari tugevale langusele vaatamata olen 2025. aasta algusest alates portfelliga taas plussis ning ootan sellele lisa.

Portfell taas plussis – kuus kuud turbulentsi, aga strateegia toimis

Otsus on seotud vähemusaktsionäride aktsiate ülevõtmisega.

Enefit Green esitas börsilt lahkumise taotluse

Siiani on Eestis tegutsevad suurpangad pidanud hinnasõda investeerimisel rakenduvate tehingutasude üle.

SEB astus järgmise sammu alustavate investorite püüdmiseks

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

Toimumisaeg:
17.09.2025
Alguseni:
2 k 14 p 15 t
Toimumiskoht:
Tallinn