Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kuidas Vene kliendile turustada

    Iga kolmas kulutatud kroon tuleb Eestis venekeelselt sihtrühmalt. Et neile edukalt müüa, tasub teada, et siin elamisest hoolimata erinevad nad eestlaselt päris palju.

    Emori uuringueksperdi Tanja Krigeri sõnul on Eesti venelaste rahakott kõhnem ja tarbimiskulutused 10-15% madalamad kui eestlastel. „Venelaste majanduslik kihistumine, ka regionaalne, on tunduvalt suurem. Siiski nende tarbimiskulutused moodustavad ca 30% Eesti tarbijaturust, seega on nad turunduslikus mõttes vägagi arvestatavd jõud,“ lisas Kriger Best Marketingi seminaril „Turundamine venekeelsele sihtrühmale Eestis“. „Vaatamata madalamale majandusoptimismile, on venelased turundusele väga avatud.“
    Venelased on eestlastest ekstravertsemad, tahavad suhelda, peavad lugu personaalsetest pakkumistest, väärtustavad, kui nende kultuuri ja eelistusi teada ning tarbivad eestlastest erinevat meediaruumi, selgus seminarilt. See tähendab Eesti ettevõttele mõnevõrra teistsugust lähenemist – näiteks võib kujunduse ja värviga veidi üle pakkuda, samas ei tohi teha keelelisi või sisulisi apse. Ei müü eestlastele levinud ja naljakad klišeed nagu Potsataja ja Gena.
    Näiteks vene sihtgrupile telereklaami teinud Tele2 kasutab reklaamide stuudiokujunduses pikalt Venemaal elanud inimest, reklaami lood aga kirjutab Vene rahvusest inimene, samuti tegi ettevõte koostööd Emoriga, et sihtgruppi paremini mõista. Firma turunduspealik Kristjan Seema rõhutas samas, et nagu Eesti eri põlvkondade kujundusliku maitse ja võimaluste vahel, on vahe ka venelaste kodudes, sõltudes nii vanusest, integreerumise astmest kui ka elukohast.
    Suhtle päriseltVenelane on eestlasest ekstravertsem ehk tahab suhelda. E-mail on venelastele nö telefonikõne eelsoojendus - lõpuks helista ja suhtle alati otse. Sama kehtib ka näiteks ajakirjandusega suheldes. Lisaks peab pressiteadetes olema grammatiliselt õige keel - PR-firmadel või pressiteate koostajal peaks olema vene ja keele korrektor. Samuti tasub ajakirjanikega hoida hoolivaid, sooje ja sõbralikke suhteid – ehk soovitused samad, mis kehtivad ka Eesti meediaga suhtlemisel.
    Väldi keeleapse Kui pressiteate sisu on piisavalt tugev ja uudisväärtusega, võib selle saata vene meediasse ka eestikeelsena. Kui on valida, kas saata pressiteade vene meediale kehvas vene keeles või tugevas eesti keeles, valida pigem viimane variant.
    Televisioon parim kanalEesti venekeelsel raadioturul on peamiselt neli kommertsjaama ja raadio on vene sihtrühma tabamisel võrdne telega. Telekanaleid, mida siinsed venelased vaatavad, on rohkem. Venelased vaatavad päevas pea tund rohkem telekat kui eestlased ehk tele on nende tabamiseks peamisi meediumeid.Raadio töötab samuti. Tugeva nädalase kampaaniaga kolmes põhijaamas (RR, Sky, Narodnoe) on võimalik kätte saada ca 60% venelastest, kahe nädalaga juba üle 70%.Online meedias saab kohalikku venelast ka suurtest üleilmsetest keskkondadest. Peamised kanalid: mail.ru, odnoklassniki.ru, Google AdWords. Lehtedega tabab suurima grupi otsustajaid Äripäeva sõsarleht Delovõje Vedomosti.
    Klišeed ei töötaUnusta Potsataja, Volga, Stirlitz jms vanaaegsed stereotüübid. Kui teha, siis teha hästi. Mis on eestlasele naljakas või käitev, ei pruugi seda olla venelasele. Ehkki ekslikult peetakse eelistusi samaks.Pisut tasub karta venekeelset raadioreklaami tehes laulmist ja nalju. Reklaami jaoks väljamõeldud ja sisselauldud laul ei pruugi olla parem, kui vene muusikakanalis mängitavad Venemaa muusikatööstuse pärlid - ja siis on kontrast reklaamis oleva laulu ja raadiojaamas mängitava muusika vahel eriti suur.
    Tähelepanu detailideleNäiteks kui reklaamis või telesarjas on vene kodu, siis pööra tähelepanu, et see oleks vene kodu. Ei sobi, et laual on vaid üks vaagen, sest venelane ei paneks iial vaid ühte vaagnat lauale, vaid kataks laua otsast otsani söögiga. Tema sõnul ei saa venelane end sellise pooliku laua või valede detailidega sisustatud korteriga samastada. Kui teha, siis juba korralikult, sest siis vene inimene tunneb, et see kujutab ja puudutab teda, et teda väärtustatakse.
    Lihtne peole meelitadaKuna vene inimene on nn karjaloom ja talle meeldib olla teiste seas, siis on ta väga hea sihtrühm, keda saab lihtsalt üritusele meelitada. Tuleb lihtsalt hoolitseda, et sõnum ürituse toimumisest jõuaks temani.
    Paku maitsekalt üleVärvide ja nn kulla-karraga võib end eestlase maitsest veidi üle pakkuda. Tarbijamängude auhinnad või soodushinnad peavad olema väärikad. Näiteks allahindluse puhul mitte tuua välja kokku hoitud summat, vaid lõpphinda - venelane ei taha end vaesena tunda.
    Allikas: Emori uuringuekspert Tanja Kriger, Sky Media müügidirektor Heiki Abel, MediaCom strateegiline planeerija Olga Peresild, Corpore strateegiline konsultant Aleksandra Moorast
    TASUB TEADAKes Eesti sportlastest müüb?Best-Marketingi "Vene sihtrühmale turundamise" seminaril tekkis küsimus, et milliseid Eesti sportlasi kasutada venelastele suunatud reklaamis. Veerpalu olevat venelaste jaoks liiga rahulik oma tüübilt, samas parem kui suitsupääsuke või rukkilill, sest need sümbolid ei kõneta üldse. Erki Nool on aga palju parem, ja eriti hea on Kristina Šmigun - väga tuntud ja vene perekonnanimi. Põhiline, et oleks suuri auhindu võitnud.
    Autor: Silja Oja, Best Marketing Eesti juht
  • Hetkel kuum
Tõnu Mertsina: nii pikka tootlikkuse langust ei ole Eestis vähemalt 20 aastat olnud
Eesti ettevõtete hinnang oma konkurentsivõimele nii sise- kui ka välisturul on langenud selle sajandi madalaimale tasemele. Halvenenud konkurentsivõime võib pidurdada majanduskasvu taastumist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Eesti ettevõtete hinnang oma konkurentsivõimele nii sise- kui ka välisturul on langenud selle sajandi madalaimale tasemele. Halvenenud konkurentsivõime võib pidurdada majanduskasvu taastumist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Tallinna Vesi tõstab kodudele hinda kolmandiku jagu
Tallinnas ja Sauel tõuseb uuel aastal veeteenuse hind eraklientidel 30% ja äriklientidel pea 6% juhul, kui konkurentsiamet Tallinna Vee taotluse heaks kiidab.
Tallinnas ja Sauel tõuseb uuel aastal veeteenuse hind eraklientidel 30% ja äriklientidel pea 6% juhul, kui konkurentsiamet Tallinna Vee taotluse heaks kiidab.
Hirm kõrgete intressimäärade ees suunas USA investorid riske vähendama
USA aktsiaindeksid jätkasid reedel langust, mida mõjutas kolmapäevane Föderaalreservi info, et intressimäärad jäävad ilmselt kõrgemaks pikemaks ajaks, vahendas Wall Street Journal.
USA aktsiaindeksid jätkasid reedel langust, mida mõjutas kolmapäevane Föderaalreservi info, et intressimäärad jäävad ilmselt kõrgemaks pikemaks ajaks, vahendas Wall Street Journal.
Reaalajas börsiinfo
Toiduauto ärimees suve halvimast festivalist: tegime 70 eurot kassat
Esimese suve toiduauto ärimehena tegutsenud Myrakas rääkis saates „Äri Eestimaal“, et suvi läks ettevõttel hästi ning entusiasm on tal endiselt alles. Siiski leidus positiivsete kogemuste kõrval ka tõrvatilk meepotis, kui ta meenutas suve kõige õnnetumaks väljasõiduks kujunenud pannkoogifestivali. „See on meie jaoks halva festivali etalon,“ rääkis Myrakas.
Esimese suve toiduauto ärimehena tegutsenud Myrakas rääkis saates „Äri Eestimaal“, et suvi läks ettevõttel hästi ning entusiasm on tal endiselt alles. Siiski leidus positiivsete kogemuste kõrval ka tõrvatilk meepotis, kui ta meenutas suve kõige õnnetumaks väljasõiduks kujunenud pannkoogifestivali. „See on meie jaoks halva festivali etalon,“ rääkis Myrakas.
Maru Metalli juht kardab, et sektoris läheb raskemaks
ASi Maru Metall juhatuse esimehe Heiti Zukovitsi hinnangul läheb ehitusmaterjalitootjatel tulevikus olukord raskemaks, selgus saates “Äripäeva TOP”. See-eest on ASi Toode peadirektor Aivo Rosenberg positiivsemalt meelestatud.
ASi Maru Metall juhatuse esimehe Heiti Zukovitsi hinnangul läheb ehitusmaterjalitootjatel tulevikus olukord raskemaks, selgus saates “Äripäeva TOP”. See-eest on ASi Toode peadirektor Aivo Rosenberg positiivsemalt meelestatud.
Äripäeva juhtimiskool: kuidas ringmajanduse võimalusi mitte maha magada?
Üks võimalikest lahendustest inimkonna tekitatud keskkonnaprobleemidele on ringmajandus – uus ehk hästi unustatud vana majandusmudel, mille järgi ressursse ja tooteid kasutatakse võimalikult kaua, taaskasutatakse ja võetakse ringlusse, et vähendada jäätmete teket ja ressursside raiskamist. Äripäeva Akadeemia koolitaja Kadi Kenk selgitab, mida sellele majandusmudelile üleminek tähendab nii tootmis- kui ka teenusettevõtetele, kes on selles pikas protsessis võitjad ja kes mitte.
Üks võimalikest lahendustest inimkonna tekitatud keskkonnaprobleemidele on ringmajandus – uus ehk hästi unustatud vana majandusmudel, mille järgi ressursse ja tooteid kasutatakse võimalikult kaua, taaskasutatakse ja võetakse ringlusse, et vähendada jäätmete teket ja ressursside raiskamist. Äripäeva Akadeemia koolitaja Kadi Kenk selgitab, mida sellele majandusmudelile üleminek tähendab nii tootmis- kui ka teenusettevõtetele, kes on selles pikas protsessis võitjad ja kes mitte.
CUPRA avas ainulaadse garaaži uksed
Tallinnas Sõpruse puiesteel avas uksed CUPRA Garage, mille sarnast ei ole terves Eestis ega ka lähipiirkonnas. Tegemist on uudse kontseptsiooniga CUPRA kui automargi tutvustamisel oma klientidele.
Tallinnas Sõpruse puiesteel avas uksed CUPRA Garage, mille sarnast ei ole terves Eestis ega ka lähipiirkonnas. Tegemist on uudse kontseptsiooniga CUPRA kui automargi tutvustamisel oma klientidele.
Eesti sai 300 miljonile taasterahast sammu lähemale
„Meil on täna Eestile häid uudiseid!“ seisavad Euroopa Komisjoni teates selle presidendi Ursula von der Leyeni saatesõnad sellele, et komisjon kiitis heaks meile 286 miljoni euro väljamaksmise taaste- ja vastupidavusrahastust.
„Meil on täna Eestile häid uudiseid!“ seisavad Euroopa Komisjoni teates selle presidendi Ursula von der Leyeni saatesõnad sellele, et komisjon kiitis heaks meile 286 miljoni euro väljamaksmise taaste- ja vastupidavusrahastust.
Tallinna Vesi tõstab kodudele hinda kolmandiku jagu
Tallinnas ja Sauel tõuseb uuel aastal veeteenuse hind eraklientidel 30% ja äriklientidel pea 6% juhul, kui konkurentsiamet Tallinna Vee taotluse heaks kiidab.
Tallinnas ja Sauel tõuseb uuel aastal veeteenuse hind eraklientidel 30% ja äriklientidel pea 6% juhul, kui konkurentsiamet Tallinna Vee taotluse heaks kiidab.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.