Tippjuhid hobuseid ei vahetaks

Võrreldes neli aastat tagasi tehtud sarnase küsitlusega tunnistasid mitmed Äripäevaga vestelnud 92 tippjuhist, et kolmandaks partneriks võiksid valitsuses tasakaalustava jõuna olla sotsid. Reformierakonda küll armastatakse, aga nende võimalikku suurt valimisedu samas kardetakse.

"Ma olen sotsiaalse hingega inimene ja loodan, et me ei arene vaid kuivas raamatupidamise maailmas ega räägi ainult numbritest, vaid ka pehmetest väärtustest," ütles ASi Harju Elekter juhatuse esimees Andres Allikmäe.

Mitmed tippjuhid pelgavad, et kui praegusel valitsusliidul õnnestub pärast valimisi saada riigikogus enamus, siis võib kaasneda valitsejate liigne rahulolu ning jäädakse loorberitele puhkama.

Eesti Telekomi juhi Valdo Kalmu sõnul soovivad inimesed teada, kuhupoole ollakse teel, milline on meie riigi visoon. Ei piisa ainult üheks aastaks tehtava eelarve raames mõtlemisest.

Kalm: ei saa lihtsalt väikse klikiga valitseda. "On vaja uusi mudeleid, uusi lähenemisi. Tuleks kuulata rohkem ühiskonda, teadlasi ja eriti kolmandat sektorit - kodanikuühiskonda. Seda tarkust pole nii väheste inimeste peas - tarkus on laiali," rääkis Kalm. Tema sõnul on heaks näiteks Arengufond, kus vähemalt püütakse laiemapõhjalist visiooni luua, kuid poliitikud ei lähe sellega kaasa. "Kui laseme vanamoodi edasi, siis edetabelites olemisest ei maksa unistada," hoiatas Kalm.

Ideali juhatuse esimees Hardi Isok ütles, et kõige parem variant oleks, kui peaminister Andrus Ansip saaks koos IRLiga jätkata ja ettevõtluskeskkonnas ei toimuks suuri muutusi. Samas ta aga lootis, et IRL tugevdab oma positsiooni. "Reformierakonnale oleks vaja võrdväärset vastast, kellega saaks tekkida diskussioon. Praegu on tõsine oht, et kui Reformierakond saab palju hääli, lähevad valitsuse otsused liiga ühele poole kaldu ning see pole majandusele ega Eestile tervikuna hea," märkis ta.

Liiga pikk võimuperiood muudab ülbeks. Swetraki juhatuse liikme Ergo Sepa kinnitusel on ta küll rahul praeguse valitsuse tööga, aga siiski ta sooviks, et valimiste järel toimuksid mingid muutused. "Need inimesed on liiga pikalt jäänud võimu juurde ja ma ei arva, et see väga hea on. Inimesed lähevad väga ennast täis ja ülbeks ning teevad asju, mida nad ei teeks, kui nad teaksid, et see võiks nende jalgealust kõigutada," lausus Sepp.

Elpa i.e. OÜ juhatuse liige Kristjan Linkov eelistaks aga uues valitsusliidus näha IRLi ja sotse. "Reform võiks natuke puhata, nad sarnanevad natukene Keskerakonnaga juba," märkis Linkov.

"Paljudele meeldib raha jagada, aga jagamisele peaks eelnema teenimine. Muutused, millest paljud räägivad, on seotud sellega, kuidas raha teistmoodi paigutada, mitte, et kuidas raha juurde teenida," lausus ASi Viru Õlu juht Ott Licht.

Reformierakonna ja IRLi valitsusliidu jätkamist toetav ES Sadolini juht Piret Minn ütles, et kõiki asju saab teha mitut moodi, kuid lõppude lõpuks tuleb teha üks valik. "Mina riigialamana olen rahul, et ellu jäime. Pigem oleks teistelt meilt üht-teist õppida," märkis Minn. Temaga sarnasel arvamusel oli valdav osa küsitletud tippjuhtidest.

On ka neid, kes sooviksid praeguse opositsiooni võimuletulekut. "Olen 15 aastat lootnud, et Reformist on mingit tolku. Midagi ongi tolku olnud, aga see, mis minu jaoks on oluline - näiteks suhted Venemaaga -, on hullemaks läinud. Mina olen pööranud end 180 kraadi ja tahan näha, mida Keskerakond ära teeks," rääkis ASi Hert-Transport juhataja ja omanik Tarmo Tšernjavski.

Sevenoil ESTi juhatuse liige Mati Luik oli samuti seda meelt, et Eesti poliitika vajaks järsku muutust. "Eestile parim valitsuskoalitsioon oleks Keskerakonna ja sotsiaaldemokraatide valitsus," lasus ta.

Luik eristus oma arvamusega, sest valdav osa küsitletud tippjuhtidest toonitas, et ettevõtjate jaoks on oluline stabiilsus ning paremerakondade jätkamine seda ka tähendaks.

Äripäeva küsitletud 92 suurfirma tippjuhti põhjendavad toetust praegusele valitsusliidule ministrite hea tööga majanduskriisi ajal. Ministreid hinnates tunnustati peaminister Andrus Ansipi kõrval kõige enam rahandusminister Jürgen Ligi. Põhjuseks eurole üleminek.

"Ilma Ligita poleks meil eurot võib-olla olnud," ütles Ensto Ensek ASi juhatuse esimees Üllas Täht. Jõgevamaa Põllumajandustootjate Liidu tegevdirektori Urmas Ingveri sõnul võidakse ju Ligit ka kiruda, kuid ta suutis oma jäikusega eesmärgid saavutada ja eelarve tasakaalus hoida.

Teisalt oli ka neid, kelle sõnul tähtsustatakse Ligi rolli euroga seoses liialt. "Rahandusminister sai minu arvates endale vormistamise otsa, hästi tehtud töö on pigem kompliment kõigile varasematele valitsustele, kes on eelarvet tasakaalus hoidnud. See, et euro saamise hetkel oli rahandusminister Jürgen Ligi, on vähem oluline kui see, et varasemad valitsused on suutnud kirjutatud ja kirjutamata reeglitest kinni pidada," lausus Arco Vara juht Lembit Tampere.

Reformierakonna asutajaliige, ASi Viljandi Aken ja Uks juhatuse esimees Rain Hüva aga lausus, et lisaks Jürgen Ligile tuleks tunnustada ka tema eelkäijat Ivari Padarit. "Vähe on kajastatud seda, et tegelikult selle raske tõe ütles välja Ivari Padar. Ehk siis selle šoki ja külma vee valas rahvale kaela Ivari Padar. Ja ta võttis ka selle eest kriitika enda peale," märkis Hüva.

Ka sotsiaalminister Hanno Pevkuri ja põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi tegevust hinnati pigem positiivselt. Erinevalt suhtusid ettevõtjad aga näiteks majandusminister Juhan Partsi ja justiitsminister Rein Langi. Mõlemad mehed said tippjuhtidelt nii kiita kui ka laita. Kõige kriitilisemad oldi aga regionaalminister Siim Valmar Kiisleri tegevusetuse ja kultuuriminister Laine Jänese tegevuse suhtes.

"Võib-olla skandaale on kõige rohkem olnud kultuuriministeeriumi ümber, aga see on loogiline, kultuur ongi rohkem emotsioon kui majandus või rahandus," märkis Premia Foodsi juht Kuldar Leis.

Tartu Tarbijate Kooperatiivi tegevdirektori Tarmo Pungeri sõnul on temale jäänud arusaamatuks justiitsminister Rein Langi rabelemine. "Väga arusaamatult rabeleb, küll igasuguste huvitavate ettepanekute ja valdkondadega."

Eesti Telekomi juhi Valdo Kalmu hinnangul läbis valitsus n-ö kriisiõppe päris hästi. Kuid kiitmise asemel on põhjust ka näppu viibutada, sest ministrid tajusid kriisi algust väga hilja. "Ehkki ohusignaale tuli mitmelt poolt, sai valitsusliit hämmastavalt hilja aru, kui tõsiste probleemidega nad silmitsi seisavad," rääkis Kalm.

Sarnasel seisukohal oli ka ASi Tartu Maja Betoontooted juht ja üks omanikke Jaan Luts. "Eks valitsus on ka vigu teinud, aga tervikuna võib anda positiivse hinnangu," ütles Luts. Tema sõnul ei suutnud riik kulusid piisavalt kiiresti kokku võtta ning riigisektori palgatase jäi erasektori omast kõrgemaks. "Paljud töötajad unistavad riigisektori töökohast, aga see kahjuks ei tõsta SKPd," lisas Luts.

Eesti Krediidipanga juhi Andrus Kluge hinnangul on hea, et valitsus suutis hoida maksukeskkonna stabiilsena ning on lihtsustanud ettevõtlust puudutavaid seadusi. Tema lootis aga, et valitsus suudab suhteid Venemaaga parandada. "Selles valdkonnas on lünk," rääkis Kluge.

Mina ei lähe valima, ei ole kellelegi häält kahjuks anda. Minna lihtsalt oma häält ära andma, et võtsin halvimast parima - see pole õige. Halvimast parim on praegu valida IRL või Reform. Keskerakonna juhile Savisaarele on korruptsioon ju otsaette tätoveeritud.

Ma ei tea, keda Reform enda kõrvale tahab. Ega vist IRL ka neile eriti ei meeldi. Sven Mikser pole oma olemuselt juhina halb, kuid ta on väga suur isiksus. Kas kaks suurt isiksust kokku sobivad, ei tea.

Vahelduseks võiks olla vasakpoolne valitsus, näiteks sotsid koos IRLiga. Reformi valitsusperiood on väga pikk olnud, kuid maksud pole alanenud, iive kasvanud ega töötus vähenenud.

Sotse küll valitsusse pole vaja. Kui tahetakse, et riigis areng toimuks, siis ilma sotsideta. Olgu valitsuses kas või Keskerakond, kuid sotse pole valitsusse mõtet valida.

See, kui IRL ja Reform ei saaks üle poole häältest ja kolmas osapool valitsuses oleks kas või rohelised. Ehk oleks olemas väiksem kaalukeel, kes hoiaks otsustel pinget peal. Kõige hullem variant oleks, kui Reform ja Kesk heidaks paari. Siis poleks enam mitte mingeid uuendusi oodata, tekiks tardumine. Vasakpoolsed pole mitte midagi uuenduslikku välja pakkunud. Kui seni pole talente Eestist eemale peletatud, peletatakse nad astmelise tulumaksuga kohe eemale.

Tundub, et kõige õigem on ikka IRLi ja Reformi jätkamine, ma ei näe teisi jõude, kes võiks riigitüüri enda kätte võtta. Kolmandaks neile kedagi juurde pole vaja.

Võtame sotsialistid ka praegustele lisaks ja siis on hästi küll. Siis on piisavalt arukaid inimesi, et koos hästi otsuseid teha.

Parim koalitsioon koosneb siiski kahest, mitte kolmest või ühest erakonnast. Paarisrakend töötab paremini. Kriitika ja vaidlused on headeks otsusteks vajalikud.

Alati võib ju viriseda ja vinguda, kuid kui vaadata, mis mujal maailmas toimub, siis minu arvates on meie valitsus ikka päris hästi hakkama saanud. Aastaid tagasi vaatasid eestlased unistades Iirimaa poole, et saaks sinna tööle, nüüd pagevad kõik sealt ära.

Ma alustaks sellest, et ütleks, mis ei ole hea variant. Hea variant ei ole diktatuur. On ta punast värvi, kollast värvi või rohelist värvi. Koalitsioonis peaks ikkagi olema kaks-kolm liiget, kes võiks olla enam-vähem ühes suurusjärgus. Et tehtud otsused ei tuleks ühe suure käsul, vaid ikkagi erinevaid aspekte arvestades.

Palju auru läheb tihti erakonna arendamiseks. Majandusminister, põllumajandusminister ja keskkonnaminister on töötanud riiki arendavalt ja riigimehelikult.

Juhan Parts on olnud asjalik majandusminister. Ka sotsiaalminister Hanno Pevkur on suutnud aus olla, tal pole olnud selliseid jamasid, mis eelmistel ministritel.

Aastaid on räägitud haldusreformist ja meil on ka regionaalminister, kes sellega tegelema peaks, kuid midagi pole toimunud. Regionaalminister peaks olema näoga kohalike omavalitsuste poole ja neid kaitsma, kuid kohalike omavalitsuste ja teede raha on vähendatud.

Eesti suhtes pole oma tööga hakkama saanud rahandusminister Jürgen Ligi. Ta on küll euro toonud, kuid oma ülesannetega pole ta hästi hakkama saanud.

Minu meelest on kaitseminister Aaviksoo fantastiline inimene. Ta on niigi pikk mees, aga ta on teistest ministritest kompetentsilt pea jagu üle ka.

Ministritest tõusevad rohkem esile need, kes ei saanud kuigi hästi hakkama, need on kultuuriminister Laine Jänes ja majandusminister. Parts ei kuula ettevõtjaid üldiselt, räägib küll, et kuulab, aga kui konkreetsete ettevõtjatega kokku saab, on puha üldine jutt. Osa asju ei liigu mitu aastat edasi.

Põllumajandusminister on väga hästi oma tööga hakkama saanud. Soovin, et ta jätkaks ministrina. Ligi on hästi hakkama saanud, ta on teinud rasket tööd ajal, kui oli vaja kulusid kokku tõmmata. Tean, mis on kulude kokkutõmbamine ettevõttes, müts maha, et Ligi on sellega hakkama saanud.

Mulle on silma paistnud näiteks Lang. Ta pidevalt murrab lahtistest ustest sisse.

Arvan, et majandusminister Juhan Parts on Eesti majandusse ja ekspordi arendamisse suhtumises OK. Enamik ministreid on aga poliitilised, järjekorranumbrijärgsed ametikohad. Praeguse valitsuse edu võti paremate otsuste taga on paraku ainult nende pikaealisuses - isegi loll õpib lõpuks, eriti veel majanduskriisi surve all.