Infotehnoloogia teeb transpordivahendi intelligentseks ja võtab üle inimese rolli

Et süveneda infotehnoloogia rolli tulevikus kasutusele tulevates transpordivahendites, peame kõigepealt defineerima transpordivahendi. Praegu ja lähemas tulevikus jääme kaupade liigutamiseks kasutama füüsilisi transpordivahendeid, mis vajavad liikumiseks planeedi materiaalseid keskkondi - maad, õhku ja vett ning õhuta lähikosmost. Kaugemas tulevikus ehk sadade aastate pärast vajadus selliste transpordivahendite järele järk-järgult kaob.

Välja on arendatud teleportatsioon. Kõiki kaupu võib tarbijate vahel jaotada nii nagu elektronkirjale lisatud manuseid. Saadetav kaup dematerialiseeritakse ühes otsas ja rematerialiseeritakse teises.

Kõik ettevõtted, kodud, isiklikud sõiduvahendid ja miks mitte ka kallimate riiete taskud on varustatud de- ja rematerialiseerimisseadmega. Nendesse saab sobiva mahu ja kaaluga saadetisi adresseerida ning sealt vajadusel saadetisi ka teele läkitada.

Aga kuna enne sellise transpordiliigi väljaarendamist jõuab veel palju bitte info-ookeanisse voolata, siis keskendume seekord transpordivahendite arengule lähitulevikus.

Üks kindel trend, mis hakkab juba välja joonistuma, on see, et tulevikukaupade liigutamiseks mõeldud transpordivahendeid ei hakka juhtima nendes istuvad inimesed.

Paljud juba praegu toodetavad liiklusvahendid suudavad osaliselt tunnetada enda ümbrust, kasutades radareid, optilise signaali töötlust ja mitmesuguste andurite abisignaale, ning langetada vajalikke juhtimisotsuseid.

Näiteks on nad võimelised iseseisvalt pidurdama, kui eesolev auto seda peaks tegema ja juht piisavalt kiiresti otsasõidu vältimiseks ei reageeri.

Tehisintellekti kiire areng võimaldab inimjuhist üsna kiiresti täielikult loobuda. Tõenäoliselt suureneb seeläbi märgatavalt liiklusohutus ning kaupu vedavate transpordivahendite liikumist on võimalik märkimisväärselt optimeerida.

Esiteks võib transpordivahendite liikumine toimuda 24/7, ilma et juht väsiks ja muutuks ohtlikuks teistele liiklejatele. Teiseks on võimalik välja arvutada ja nüanssideni selgeks määrata, kuidas on tööülesannet optimaalne täita. See planeering sisaldab ülesande täitmiseks lühima aja, väikseima kütusekulu ja parima marsruudi leidmist ning muid ülesande täitmisega seotud nüansse.

Telekommunikatsioonivahendite kiire areng võimaldab lairibaühenduse pidamist kõigi transpordivahenditega. Näiteks on võimalik jälgida 3D-kvaliteediga pilti kõigist masinatest ning tagada inimese kiire sekkumine kohe, kui selleks vajadus tekkib.

Samuti võib selle abil keegi väline osapool soovi korral transpordivahendi juhi või omanikuga suhelda. Lisaks suhtlevad omavahel kõik töös olevad transpordivahendid, edastades reaalajas informatsiooni keskkonnaolude kohta.

Targemaks ei muutu mitte ainult transpordivahendid ise, vaid ka kaubad. Kõik kaubasaadetised on võimelised ümbritseva keskkonnaga suhestuma, omades erinevaid keskkonnast autonoomselt energiat ammutavaid sensoreid ning sidevahendeid.

Iga kaup oskab nii sõltumatult kui ka transpordivahendi süsteemide kaudu suhelda kesksete logistikasüsteemidega, andes infot oma asukoha, keskkonnatingimuste ning selle kohta, millal ta edukalt sihtkohta jõudis.

Kaup moodustab teda transportiva sõidukiga intelligentse terviku, kus vajalikke juhtimisotsuseid on võimalik vastu võtta eriolukordade tekkimisel. Näiteks kui transporditav toidupakk avastab, et temas olev toiduaine ilmutab enneaegse riknemise tunnuseid, siis on vaja pakkide transpordi ajalisi prioriteete kiiresti muuta ning esimesena just riski all olev kaup kohale toimetada.

Kõik kirjeldatu saab võimalikuks eeskätt tänu infotehnoloogia arengule. Transpordivahendite sensoritelt saadav informatsioon töödeldakse reaalajas juhtimisotsusteks, mis on kindlasti adekvaatsemad ja kiiremad kui inimjuhi otsused.

Kombineerides transpordivahendi ja kaubasaadetiste võimed neid reaalajas jälgiva logistilise kesksüsteemiga, kujuneb kauba transportimine tulevikus praegusest palju kiiremaks, odavamaks, ohutumaks ja keskkonnasõbralikumaks.

Autor: Tõnu Grünberg