Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kuidas põllumees pangast kevadtöödeks laenu saab?

    Põllumees ei peaks enam pankadesse umbusuga suhtuma, sest hoolas ja hakkaja ettevõtja saab sealt nüüd jälle laenu. Eesti põllumajandussektori kogutoodang keskmistes hindades on umbes 640 miljonit eurot, sellest lisaväärtus 210 miljonit eurot, mis ei ületa 2% majanduse kogu lisandväärtusest. Töökohti on sektoris 20 000, mis moodustab 3% kogu riigi töökohtadest.
    ELi toetusraha abil uute tootmishoonete ehitamine aga pakub hõivet ehitusmaterjalide tootjatele ja ehitajatele. Et sektor ekspordib toodangust üle 30%, siis toob see riiki raha. Seega avaldab põllumajandussektor riigi heaolule suuremat mõju, kui alguses paistab.
    Kindlasti huvitab põllumajandsektoris tegutsejaid küsimus, kas pangast praegu laenu antakse ja milliseid näitajaid otsustamisel vaadatakse? Tänu lähiminevikus olnud madalatele piima- ja teraviljahindadele on põllumeeste maksevõime olnud madal ja seetõttu on nii mõnigi laenutaotlus negatiivse vastuse saanud. Ei saa salata, et ka pangad on olnud ülimalt konservatiivsed ja finantseerinud ainult tugeva rahavooga projekte. Praegu on turul olukord muutunud, tunda on tugevat konkurentsi ja laenupakkumine ületab nõudlust.
    Oleme teadlikud suuremate tarvikumüüjate soovist tegeleda oma põhitegevusega, mis on väetiste- ja taimekaitsevahendite müük, ning jätta raha laenamise pankadele. See soov on mõistetav ja suures pildis ka sektorile kasulik, pankadest otse laenates on põllumehel intressikulud madalamad ja oht ülejõu käivate kohustuste võtmiseks väiksem. Küll aga on natuke rohkem tarvis oma tegevust planeerida ja paberimajandusega tegeleda, kuid see vaev ei ületa kindlasti saadavat rahalist kokkuhoidu.
    Kulude erinevused võivad olla mitmekordsed ja seades korra panga kasuks hüpoteegi, saab sama tagatist ka järgnevate laenude võtmisel kasutada. Kui tagatisvara jääb puudu, saab kasutada Maaelu Edendamise Sihtasutuse garantiid. Ja ikkagi jääb odavamaks viisiks kevadtööde laen otse pangast.
    Mida pank teada tahab? Soovitan oma panga halduriga varakult kohtuda ja võimalused läbi arutada. Enne kohtumist tuleks koostada 2010. aasta bilanss ja kasumiaruanne ning panna paberile 2011. aasta haritavate põllumaade hektarid, nende jagunemine erinevate kultuuride kaupa ning oodatav saagikus.
    Mida suurem on ettevõte ja soovitav laenusumma, seda detailsem võiks aastane plaan olla. Tähtis on, et suudate haldurile selgitada, millised on oodatavad kulud ja tulud, millise osa kuludest katate ise ning kui palju on juurde vaja, milliste kulude katteks kasutate laenu ja milliste tulude arvelt toimub laenu tagastus. Hea, kui arvestuslikult oleks ühe euro tagasimaksmiseks 1,3 eurot ärikasumit, siis on piisavalt puhvrit ka negatiivsete tulemuste korral. Teiseks mõõdikuks võiks olla omakapitali osakaal kogu varast, mis ei tohiks laenu võttes alaneda alla 30%.
    Laenu kergekäeliselt pikendada ei tohiks. Et kevadtöödeks võetava laenu eesmärk on katta hooajal tehtavaid kulusid, siis tagasimakse peaks toimuma ka sama aasta tegevusest saadavate tulude arvelt, olgu selleks siis saagi müük või toetused. Kindlasti ei tohiks kergekäeliselt neid laene pikendada, see suurendab maksekoormust ja pärsib tulevikus investeerimisvõimet. Kui sedasi pikendatakse juba mitme aasta ebaõnnestumiste tõttu tagastamata laene ning lisaks võetakse veel juurde uusi kohustusi, siis võib see lõpuks viia ettevõtte tegevuse lõppemiseni.
    Targem on vahepeal investeerimisplaane edasi lükates võlgu vähendada, müüa seisvat põhivara või kaasata uusi investoreid.
    Autor: Meelis Annus
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.