Millal liitub Venemaa?

Infoajastusse jõudnud maailmas on omavaheline koostöö eduka äritegevuse aluseks. Tõhusamalt aitab kaubelda Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO), reguleerides riikide omavahelist kaubandust. Suurima majandusega WTOsse mittekuuluv riik on Venemaa, pidades läbirääkimisi juba 17 aastat. Venemaa liitumisest huvitatud riikide seas on ka USA ja Saksamaa. Euroopa Liidu ettevõtted jäävad Venemaa mittekuuluvuse tõttu ilma 600 miljonist eurost aastas.

Liitumisel avaneks suur turg kogu maailmale. Väheneks või kaoks mitmesugused piirangud. WTO tippkohtumistel on selgeks saanud, et liitumist takistab mitu probleemi, seevastu Venemaa on püüdnud alati olla rahvusvahelises süsteemis võimas mängija ja omab ka vastavat hoiakut. EL on küll toetanud Venemaa püüdlusi oma majanduse arendamiseks, kuid Venemaa status quo on üsna paigalseisev. Kaubandusega seotud määrused on segased, süsteemis puudub läbipaistvus, lokkab korruptsioon, omaks ei ole võetud rahvusvahelisele kaubandusele omaseid norme. Organiseeritud kuritegevus konkureerib majanduses kohati riigiga. Venemaa valitsus peab mõistma WTO konsensuspõhiseid tõdesid, aga vähemtähtis ei ole ka Venemaa ärisektor, kes ei pruugi hakatagi rakendama oma välispartneritega ausat äri. Ühiskonnas valitseb protektsionistlik mõtlemine. Riik üritab vastu tulla kohalikele ettevõtjatele (nt alumiiniumi- ja autotootjad), kes on liitumise vastu ja soovivad kaitsta end konkurentsi eest.

Otsused tehakse siiski küll läbirääkimistel. Lääs tajub, et Venemaa võib reeglitest üle astuda. Lisaks on Venemaa liitumise vastu ka Gruusia, kuid läbirääkimised käivad. Kui Venemaa Gruusiale üheski punktis järele ei anna, ei ole liitumine WTOga võimalik. Samas on suured riigid liitumise poolt, appi võib tulla USA, pakkudes Gruusiale soodsat riigilaenu.