Savisaar: Tarand on parem kui Ilves

Kolmapäeva õhtul võttis lõpuks Delfis sõna Andrus Ansip, kuulutades, et KÕIK reformierakondlased toetavad Ilvest ja pikemalt ei taha ta Tarandi teemal rääkida. /.../Esimesena toibus Ilves ise, kes tervitas Tarandi kandideerimist. /…/Tarand on vist küll esimene parteisse mittekuuluv riigipea kandidaat kogu iseseisva Eesti ajaloo vältel enne ja pärast Lennart Merit.Kui Ilvese eelmisel ametissevalimisel oli üheks argumendiks tema tugev tulemus Europarlamendi valimistel, siis Tarandil on see tulemus veelgi tugevam. Ta oli valitud Eesti Kongressi liikmeks. 2002. aastal oli Indrek Tarand ka sotsiaaldemokraatide (toonaste Mõõdukate) Tallinna linnapeakandidaat. Kuid läbilöögiks olid muidugi eurovalimised üle 100 000 häälega. Üksi sai Tarand ligi samapalju kui erakondade kategoorias võitnud Keskerakond. Ja ligi 30 000 häält rohkem, kui Ilvesel 5 aastat varem.

Tarand oleks ühiskonnaellu tagasipöördumise sillaks võimuparteide ja mõnikord ka meie ning sotside poliitikast heitunud rahvaosale. Seejuures kartmata, et Tarandil puuduks side erakondadega. Ta perekondlik taust ning ametniku- ja poliitikukarjäär on loonud tema ja erakondade vahele piisava sideme. Tarand ei pea kandideerimisel poliitiliselt ümber kehastuma kellekski teiseks. Ei pea ennast maha salgama. Ta läheb võitlusse, ja ma usun, et võidab sellena, kellena teame teda meie, teavad teised erakonnad ja teab terve Eesti. /…/

Muide, ma pean ütlema, KE juhatuses ei tulnud Tarandi presidendikandidaadiks esitamise otsus kergelt. Aga ka SDE vaimne ema Marju Lauristin on möönnud, et Ilves pole suutnud end tõestada paljudele arvamusliidritele, poliitikutele ja ühiskonnale. Ja ka IRL polnud Ilvest oma volikogul toetades sugugi üksmeelne. Keskerakond on demokraatlik erakond, kus võib olla ka Tarandi vastu ja Ilvese poolt. Me pole Reformierakond, kus juht teab ja kinnitab kõigile, et Ilvese taga on nende erakond 100-protsendiliselt.

Ja ikkagi arvan, et Tarand on Ilvesest parem.Tarand on parteitu, kuid Euroopa Parlamendis kuulub ta Roheliste/Euroopa Vabaliidu fraktsiooni, mille tegevuse põhisuunad sobivad kokku ka Keskerakonna põhimõtetega. /…/Tarand peab Eesti põletavaimaks probleemiks, nagu meiegi, tööealiste inimeste massilist väljarännet.

Tarand oskab ja kasutab suhtlemisel kõiki suuremaid kohalikke keeli. Ta on võimeline suhtlema ka Eestis elavate mittekodanike ja teiste riikide kodanikega vahetult neile arusaadavas keeles. Sest ta on ka nende riigipea. /…/Meie käest küsitakse ikka, et mida keegi sellest võidab või kaotab? Kusjuures praegu on tõepoolest selline ebatavaline seis, kus Tarandi kandideerimisest võidavad kõik. Ilves saab debati, mida ta vähemalt sõnades on soovinud.  Tarand tõuseb jälle esiplaanile. Keskerakond on juba näidanud, et presidendivalimistel ei saa meid ignoreerida. Et ilma meieta ei saada hakkama!

Tarand saab riigikogus (ja kui seal ei osutu valituks, siis valijameeste kogus) hääli ka koalitsioonist, eelkõige IRL-ist. Aga ka opositsioonist lisaks Keskerakonnale sotsiaaldemokraatide seast, kus Tarandit võivad toetada eelkõige endised rahvaliitlased ja ekskeskerakondlased, kuid miks mitte ka põlissotsid.

Presidendivahetus tooks kaasa paradigma muutuse.See oleks tõesti uus algus Eesti poliitikas. Loodetavasti pööraks Eestis sündinud ja kasvanud riigipea riigi taas näoga oma rahva poole. /…/Ja ma tõesti loodan, et just valimiskogust hakkab lahenema ka vastasseis omavalitsuste ja valitsuse vahel. Riigikogus presidenti tehes poleks selleks lootustki.

Keskerakond ei saa ega tahagi Tarandile ette kirjutada konkreetseid samme tegevuseks presidendina. Aga ma tunnistan, et mulle väga imponeeris Läti uue presidendi Berzinši esimene pöördumine rahva poole, milles ta vabandas kõigi ees, kes on olnud viimastel aastatel sunnitud Lätist majanduslikel põhjustel lahkuma. See on vähim, mida ka Eesti uus riigipea praegu teha saaks. /…/Eestlased hääletavad jalgadega nii Eesti erinevate omavalitsuste vahel liikudes (tullakse valdavalt keskerakondlikku Tallinnasse) kui ka riigist üldse lahkudes /.../. Kestvalt negatiivne rändesaldo on halastamatu, aga õiglane hinnang terve Eesti riigi poliitikale - meie riik pole tulnud toime. Kusjuures me ei tunnista seda iseendalegi, kuuldes järjest juttu Euroopa parimast makromajanduslikust tasakaalust. Kaua võib!?”