• OMX Baltic0,21%300,58
  • OMX Riga0,97%888,53
  • OMX Tallinn0,1%2 058,29
  • OMX Vilnius0,38%1 198,58
  • S&P 500−0,22%5 967,84
  • DOW 300,08%42 206,82
  • Nasdaq −0,51%19 447,41
  • FTSE 100−0,26%8 752,07
  • Nikkei 225−0,13%38 354,09
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%89,99
  • OMX Baltic0,21%300,58
  • OMX Riga0,97%888,53
  • OMX Tallinn0,1%2 058,29
  • OMX Vilnius0,38%1 198,58
  • S&P 500−0,22%5 967,84
  • DOW 300,08%42 206,82
  • Nasdaq −0,51%19 447,41
  • FTSE 100−0,26%8 752,07
  • Nikkei 225−0,13%38 354,09
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%89,99
  • 24.09.11, 16:11
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Nõges: poliitikud hädas liberaalse majandusmudeli juhtimisega

Kui turud ei suuda toimida, siis on riigi kohus parandada keskkonda, et turud saaksid toimida, rõhutas väikeinvestor Arvo Nõges.
„Kahjuks meil ei tajuta selle olulisust ja siis ei ole ka imestada, miks ei nähta probleemi selles, et kapitalituru ühekülgsus ühelt poolt ja likviidsuse puudumine teiselt poolt pärsib meie majanduse arengut,“ rääkis Nõges.
Äripäev küsis, miks riik pelgab riigiosalusega firmasid börsile tuua. Päevaküsimus oli ajendatud eilses (23.09.) Äripäevas ilmunud kolumnist „Kas kardame pilti, mis börsipeeglist paistab?“, milles Tallinna börsi juht Andrus Alber kritiseeris, et kui näiteks Leedu ja Poola on süsteemselt toonud riigiosalusega ettevõtteid börsile, siis Eesti mitte.
Arvo Nõgese sõnul on Alberi tõstatatud teema ühe suure suundumuse üheks tagajärjeks. „Tegu on poliitikute soovimatusega juhtida riigi majandust ehk seda keerukat ja pidevalt muutuvat struktuuri, mille koondnimetus on liberaalne majandusmudel,“ selgitas Nõges ja lisas, et see võiks olla ka töötav kontseptsioon, kui selle juures oleksid täidetud vastavad eeldused täielikult, mitte poolikult.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Nõgese veendumuse kohaselt peaks näiteks konkurentsiamet tagama tõelise konkurentsi, et riigi ettevõtluse jätkusuutlikkust juhitaks riiklikul tasemel olevate hoobade nagu näiteks maksu- ja eelarvepoliitika jm. abil. Samuti on tema arvates fiskaalpoliitikal väga oluline osa riigi arengu suunamisel.
„Kuna neid eeldusi on poolikult täidetud, tähendab seda, et meie majanduses domineerivad vastavalt siis teiste riikide või teiste majandusrühmade huvid,“ rääkis Nõges. „Täna on selline aeg, kus meil täielikult domineerivad Rootsi ja Soome finantsinstitutsioonid on võtnud seisukohaks siit jätkuvalt vähendada finantsvõimendust. Selle tulemusel kannatab aga meie majanduse kasvutempo, see peegeldub ettevõtete atraktiivsuse languses ja seejärel ka börsi ehk kapitalituru madalseisus.“

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 24 p 18 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele