• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Swedbank: Eestisse pole globaalne masu veel jõudnud

    Globaalse majanduse jahtumine pole Eestisse jõudnud, ütles Swedbanki ettevõtete panganduse juht Robert Kitt. Allhanke tegemine annab meile täiendava kaitsekilbi, lisas ta.

    Ettevõtjate tellimusteraamatud on kenasti täis, pigem napib neil tootmisressursse ning kvaliteetset tööjõudu. Väikese tubli tegijana on meil kõik šansid majanduslangusest pääsemiseks, kirjutas ta värskes panga uudiskirjas ettevõtjatele.
    Järgneb Robert Kiti kommentaar Swedbanki uudiskirjast:
    Suvi on möödas ning peagi langevad puudelt lehed. Nagu ilmselt paljud teisedki ettevõtted, oleme ka meie pangas seadnud pilgud uude aastasse ning tegemas järgmise aasta plaane ning eelarvet. Olen kuulnud paljude ettevõtjate käest viimasel ajal küsimusi, kuidas näeme tulevikku meie pangana; milliseid sisendeid oma prognoosides kasutame ning milline võiks olla meie soovitus oma klientidele ettevõtete tuleviku prognoosimisel?
    Ma ei hakka siinkohal ümber jutustama ei makroülevaadet ega finantsturgude prognoosi – selle asemel jagan teiega ideid, mida oleme kasutanud ise oma planeerimise protsessis.
    Hiljuti meenutati USAs ja mujal 11. septembri terrorirünnakuid. On öeldud, et toonane sündmus muutis maailma, kuna USA ohverdas oma finantsilise turvalisuse füüsilise turvalisuse nimel. Kogu arenenud maailma võlakoormus on sellest ajast tugevalt kasvanud, kuid sama on teinud ka arenevate riikide välisvaluutareservid.
    See ja mitmed teised ajas kokkulangevad tegurid on viinud Euroopas raha hinna üles, lisaks on raha hind riikide jaoks ka oluliselt erinev. Näiteks on Põhjamaade pikaajalised intressimäärad alla 2%, samas kui Itaalia ja Hispaania intressid kipuvad olema üle 5%, rääkimata Kreeka kahekohalisest numbrist. Tegemist ei ole jätkusuutliku olukorraga, mis tähendab euroalas tegutsevale ettevõtjale täiendavat riski.
    Arvutuste kohaselt jõuab arengumaade elatustase juba enne selle kümnendi lõppu järgi arenenud maailmale. Siiski on arenenud maailmale jäänud alles terve rida eeliseid.
    Konkreetsemalt Eesti puhul annab allhanke tegemine meie majandusele täiendava kaitsekilbi. Meie eeliseks on kiirus ja paindlikkus, asume samas aja- ning kultuurivööndis ning euroala kvaliteedisertifikaadiga majandusruumis.
    Eesti suurima pangana oleme küllalt hästi kursis Eesti ettevõtete tervisega ning võin kinnitada, et 2011. aasta septembris ei ole globaalse majanduse jahtumine Eestisse jõudnud. Ettevõtjate tellimusteraamatud on kenasti täis, pigem napib neil tootmisressursse ning kvaliteetset tööjõudu. Väikese tubli tegijana on meil kõik šansid majanduslangusest pääsemiseks.
    Põhjamaad on olnud turgude lemmikud ning seetõttu on meie laenuintressid püsinud seni praktiliselt muutumatutena. Kuna turud on närvilised, siis peavad ka pangad sellega arvestama. Raha nõudluse osas ei näe me 2012. aastal siiski olulisi muutusi. Swedbank ja ka teised pangad on kõikumisteks valmis, olles hästi kapitaliseeritud, enamuses väga likviidsed ning soovides Eestis jätkuvalt äri teha.
    Kokkuvõttes näeme, et 2012. aasta ei tule suure majanduskasvu aasta. Oma prognooside tegemisel oleme eeldanud, et Eesti ettevõtjad on väga heas vormis, plaanivad kõik oma ärisid kasvatada ning leida uusi turge. Ettevõtjate võime luua 2009. aasta kriisijärgselt uusi töökohti on olnud väike ime ning usume seetõttu, et järgmine aasta tuleb stabiilne.
    Ettevõtjatel soovitame pöörata enam tähelepanu aga riskijuhtimisele ja eelkõige likviidsuspuhvrite olemasolule, kuid ka toorme ning toodangu hinnakõikumiste riskide maandamisele.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

TalTechi teadur: süsinikdioksiid tuleb kinni püüda
Kliimavõidujooksus aitab meid seni kasutamata tehnoloogia, kirjutab TalTechi vanemteadur Alla Šogenova.
Kliimavõidujooksus aitab meid seni kasutamata tehnoloogia, kirjutab TalTechi vanemteadur Alla Šogenova.
Tallinna börs meelitab mind kohviaroomiga
Investorid kolmeeuroseid kohve iga päev pigem ei tarbi, aga see ei tähenda, et sama raha eest kohvimaailma panustada ei võiks. Tänasest on võimalik märkida Eesti kohvifirma OA Coffee aktsiaid ja ei tea, kas sihilikult või mitte, aga ühe aktsia hinnaks on 3,3 eurot, mis on umbes sama, kui osta üks tass kohvi mis tahes kohvikus. Seega tekib mul küsimus, kumb on kasulikum rahapaigutus.
Investorid kolmeeuroseid kohve iga päev pigem ei tarbi, aga see ei tähenda, et sama raha eest kohvimaailma panustada ei võiks. Tänasest on võimalik märkida Eesti kohvifirma OA Coffee aktsiaid ja ei tea, kas sihilikult või mitte, aga ühe aktsia hinnaks on 3,3 eurot, mis on umbes sama, kui osta üks tass kohvi mis tahes kohvikus. Seega tekib mul küsimus, kumb on kasulikum rahapaigutus.
Trükitööstuse TOPi III koht: rahatrüki masinad vuravad hoolega
Hetkel majanduse jahtumist väga ei ennusta, rahatrüki masinad vuravad hoolega ja kindlasti sealt osa läheb tarbimisse, mis omakorda peaks meile ka tulevikus tööd andma, ütles tekstiilist kaelapaelu ning siidist etikette ja kartongist tootesilte valmistava Jospel OÜ tegevjuht Juha Lõmps.
Hetkel majanduse jahtumist väga ei ennusta, rahatrüki masinad vuravad hoolega ja kindlasti sealt osa läheb tarbimisse, mis omakorda peaks meile ka tulevikus tööd andma, ütles tekstiilist kaelapaelu ning siidist etikette ja kartongist tootesilte valmistava Jospel OÜ tegevjuht Juha Lõmps.
Rakverre hakkab kerkima uusi kortermaju, ehitusplaane peab ka hambakliinik
Rakveres võib lähiaastatel näha uusi ehitusplatse: linna äärde plaanitakse uusi kortermaju ning ehitusplaane peab ka kesklinnas asuv hambakliinik. Juba praegu käib vilgas töö vanas politseimajas, kuhu järgmisel suvel elanikke oodatakse.
Rakveres võib lähiaastatel näha uusi ehitusplatse: linna äärde plaanitakse uusi kortermaju ning ehitusplaane peab ka kesklinnas asuv hambakliinik. Juba praegu käib vilgas töö vanas politseimajas, kuhu järgmisel suvel elanikke oodatakse.