Ma ei hakka siinkohal ümber jutustama ei makroülevaadet ega finantsturgude prognoosi – selle asemel jagan teiega ideid, mida oleme kasutanud ise oma planeerimise protsessis.
Hiljuti meenutati USAs ja mujal 11. septembri terrorirünnakuid. On öeldud, et toonane sündmus muutis maailma, kuna USA ohverdas oma finantsilise turvalisuse füüsilise turvalisuse nimel. Kogu arenenud maailma võlakoormus on sellest ajast tugevalt kasvanud, kuid sama on teinud ka arenevate riikide välisvaluutareservid.
See ja mitmed teised ajas kokkulangevad tegurid on viinud Euroopas raha hinna üles, lisaks on raha hind riikide jaoks ka oluliselt erinev. Näiteks on Põhjamaade pikaajalised intressimäärad alla 2%, samas kui Itaalia ja Hispaania intressid kipuvad olema üle 5%, rääkimata Kreeka kahekohalisest numbrist. Tegemist ei ole jätkusuutliku olukorraga, mis tähendab euroalas tegutsevale ettevõtjale täiendavat riski.
Arvutuste kohaselt jõuab arengumaade elatustase juba enne selle kümnendi lõppu järgi arenenud maailmale. Siiski on arenenud maailmale jäänud alles terve rida eeliseid.
Konkreetsemalt Eesti puhul annab allhanke tegemine meie majandusele täiendava kaitsekilbi. Meie eeliseks on kiirus ja paindlikkus, asume samas aja- ning kultuurivööndis ning euroala kvaliteedisertifikaadiga majandusruumis.
Eesti suurima pangana oleme küllalt hästi kursis Eesti ettevõtete tervisega ning võin kinnitada, et 2011. aasta septembris ei ole globaalse majanduse jahtumine Eestisse jõudnud. Ettevõtjate tellimusteraamatud on kenasti täis, pigem napib neil tootmisressursse ning kvaliteetset tööjõudu. Väikese tubli tegijana on meil kõik šansid majanduslangusest pääsemiseks.
Põhjamaad on olnud turgude lemmikud ning seetõttu on meie laenuintressid püsinud seni praktiliselt muutumatutena. Kuna turud on närvilised, siis peavad ka pangad sellega arvestama. Raha nõudluse osas ei näe me 2012. aastal siiski olulisi muutusi. Swedbank ja ka teised pangad on kõikumisteks valmis, olles hästi kapitaliseeritud, enamuses väga likviidsed ning soovides Eestis jätkuvalt äri teha.
Kokkuvõttes näeme, et 2012. aasta ei tule suure majanduskasvu aasta. Oma prognooside tegemisel oleme eeldanud, et Eesti ettevõtjad on väga heas vormis, plaanivad kõik oma ärisid kasvatada ning leida uusi turge. Ettevõtjate võime luua 2009. aasta kriisijärgselt uusi töökohti on olnud väike ime ning usume seetõttu, et järgmine aasta tuleb stabiilne.
Ettevõtjatel soovitame pöörata enam tähelepanu aga riskijuhtimisele ja eelkõige likviidsuspuhvrite olemasolule, kuid ka toorme ning toodangu hinnakõikumiste riskide maandamisele.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!