Pangamürakas Dexia võib vajada päästmist

Dexiat ei päästetaks esimest korda. 2008. aastal süstiti panka 6,4 miljardit eurot, mille najal on pank seni tegutsenud. Päästmise tagajärjel kuulub pank suurelt valitsustele (23,3 protsenti Prantsusmaale ja 30,5 protsenti Belgiale).

Nüüd paistab, et Belgia ja Prantsusmaa võimud püüavad Dexia ära tükeldada, laadides panga halvad varad ühte eraldi üksusesse, mida elustatakse maksumaksjate rahadega, kuni seda on võimalik formaalselt müüa. Probleem on selles, et Belgia maksumaksjatel ei ole piisavalt raha. Dexia on pikka aega olnud Belgia kohalike omavalitsuste ja valitsuse peamine krediteerija. Pank on Euroopas väga suur kohalike omavalitsuste ja valitsuste rahastaja, mistõttu on see pank täis ka Kreeka, Itaalia, Portugali ja teisi kukkunud hindadega võlakirju, mida ei ole turuhinda ümber arvestatud. New York Timesi andmetel on 3,4 miljardit eurot Kreeka võlakirju parimal juhul väärt 50 protsenti eurost. Väga konservatiivselt hinnates vajab Dexia vähemalt kümne miljardi euro suurust valitsuste rahasüsti ja see ei arvesta, et võiks tekkida probleeme enam kui 21 miljardi eurose Kreeka, Portugali, Hispaania ja Itaalia valitsuse võlakirjadega, mis on panga portfellis.

Dexia 520 miljardi eurone bilansimaht on võrreldav Kreeka valitsuse võlakoormaga (357 miljardit eurot) või Euroopa päästemehhanismiga EFSF (440 miljardit eurot).

Dexia-Belgia seosed näitavad, et Euroopa valitsuse võla ja panganduskriis on seotud – katkised valitsused ei saa rekapitaliseerida vigastatud panku ja vigastatud pangad ei saa finantseerida katkisi valitsusi. Kui üks pool kukub, toimuvad kohe kaskaadina läbikukkumised teises ääres.