• Jaga lugu:

    Pangamürakas Dexia võib vajada päästmist

    Hiljuti on kerkinud üles Prantsuse-Belgia pangandusgigandi Dexia probleemid, kirjutab Stratfor.

    Tänavu suvel osutus Dexia Euroopa pankade stressitestil üheks tugevamaks pangaks, mis on muuseas korduvalt korraldanud Tallinna linna võlakirjaemissioone.
    Dexia probleemid ei ole unikaalsed ning viitavad sellele, et suurem osa Euroopa panku on massiivselt ülevõimendatud ja alakapitaliseeritud.
    Isegi Euroopa pankade seas paistab Dexia silma ühe viletsamana.  Dexia varade maht on umbes 520 miljardit eurot, mille vastu on pangal kõigest 8,8 miljardit eurot kapitali, mis teeb panga võimenduseks 60:1. Tervislik võimendus oleks 10:1. Kui Lehman Brothers kokku kukkus 2008. aastal, oli selle firma võimendus 31:1.
    Dexiat ei päästetaks esimest korda. 2008. aastal süstiti panka 6,4 miljardit eurot, mille najal on pank seni tegutsenud. Päästmise tagajärjel kuulub pank suurelt valitsustele (23,3 protsenti Prantsusmaale ja 30,5 protsenti Belgiale).
    Nüüd paistab, et Belgia ja Prantsusmaa võimud püüavad Dexia ära tükeldada, laadides panga halvad varad ühte eraldi üksusesse, mida elustatakse maksumaksjate rahadega, kuni seda on võimalik formaalselt müüa. Probleem on selles, et Belgia maksumaksjatel ei ole piisavalt raha. Dexia on pikka aega olnud Belgia kohalike omavalitsuste ja valitsuse peamine krediteerija. Pank on Euroopas väga suur kohalike omavalitsuste ja valitsuste rahastaja, mistõttu on see pank täis ka Kreeka, Itaalia, Portugali ja teisi kukkunud hindadega võlakirju, mida ei ole turuhinda ümber arvestatud. New York Timesi andmetel on 3,4 miljardit eurot Kreeka võlakirju parimal juhul väärt 50 protsenti eurost. Väga konservatiivselt hinnates vajab Dexia vähemalt kümne miljardi euro suurust valitsuste rahasüsti ja see ei arvesta, et võiks tekkida probleeme enam kui 21 miljardi eurose Kreeka, Portugali, Hispaania ja Itaalia valitsuse võlakirjadega, mis on panga portfellis.
    Dexia 520 miljardi eurone bilansimaht on võrreldav Kreeka valitsuse võlakoormaga (357 miljardit eurot) või Euroopa päästemehhanismiga EFSF (440 miljardit eurot).
    Dexia-Belgia seosed näitavad, et Euroopa valitsuse võla ja panganduskriis on seotud – katkised valitsused ei saa rekapitaliseerida vigastatud panku ja vigastatud pangad ei saa finantseerida katkisi valitsusi. Kui üks pool kukub, toimuvad kohe kaskaadina läbikukkumised teises ääres.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Merli Üle: tänane lumehelbeke hindab samu väärtusi mida su enda laps
Midagi on pildil valesti, kui peame jätkuvalt rääkima juhtidest, kelle jaoks on noorte, nn lumehelbekeste, juhtimine peavalu. Kes siis muutustele tegelikult vastu sõdib? Ehk oleks viimane aeg õppida uusi trikke, pakub Elisa äriarenduse valdkonna juht Merli Üle.
Midagi on pildil valesti, kui peame jätkuvalt rääkima juhtidest, kelle jaoks on noorte, nn lumehelbekeste, juhtimine peavalu. Kes siis muutustele tegelikult vastu sõdib? Ehk oleks viimane aeg õppida uusi trikke, pakub Elisa äriarenduse valdkonna juht Merli Üle.
Tallinna börsil ei langenud täna ükski aktsia
Tallinna börsil olid pankade aktsiad täna pärast eile toimunud järsku langust taastumas ning ühtegi kukkujat kohalikul börsil ei olnud.
Tallinna börsil olid pankade aktsiad täna pärast eile toimunud järsku langust taastumas ning ühtegi kukkujat kohalikul börsil ei olnud.
Raadiohommikus: vaktsiinid, koroonapassid ja kiiresti lähenev sügis
Reedel teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu koroonavõitlusest. Kolmas laine on alanud, poliitikud püüavad kiirendada vaktsineerimist ja mõelda samal ajal välja plaane, kuidas ei peaks sulgema koole ning hoida avatuna majandust. Kuulame endiste sotsiaalministrite seisukohti, mida on seni tehtud hästi-halvasti ja mis piiranguid võiks oodata. Samuti helistame haridus- ja teadusministrile Liina Kersnale, et uurida, kuidas siis ikkagi korraldatakse sügisest koolielu.
Reedel teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu koroonavõitlusest. Kolmas laine on alanud, poliitikud püüavad kiirendada vaktsineerimist ja mõelda samal ajal välja plaane, kuidas ei peaks sulgema koole ning hoida avatuna majandust. Kuulame endiste sotsiaalministrite seisukohti, mida on seni tehtud hästi-halvasti ja mis piiranguid võiks oodata. Samuti helistame haridus- ja teadusministrile Liina Kersnale, et uurida, kuidas siis ikkagi korraldatakse sügisest koolielu.
Suured väikesed: kuidas sündis Läti esimene ükssarvik Uus lugude sari!
Läti oli viimane riik Euroopas, mille Facebook vallutas. Iga pool mujal murdusid kohalikud sotsiaalmeedia kanalid – nagu meie rate.ee – uue ja seksikama Facebooki ees, aga Läti oma ühismeedia Draugiem.lv osutas visa vastupanu.
Läti oli viimane riik Euroopas, mille Facebook vallutas. Iga pool mujal murdusid kohalikud sotsiaalmeedia kanalid – nagu meie rate.ee – uue ja seksikama Facebooki ees, aga Läti oma ühismeedia Draugiem.lv osutas visa vastupanu.