Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti seisku õiglase kohtlemise eest
Aastal 2012 tuleb iga kuues euro Eesti riigi eelarvesse ELilt. Järgmise aasta taristu ehitamise maksab 80% ulatuses kinni EL. Piltlikult saab iga Eesti riigi ehitusel rassiv töömees esmaspäevast neljapäevani palka Brüsselist ja reedel Tallinnast.
Pole mõtet heietada ega ka kuulata nutulaulu Brüsseli väidetavast sunnist. Kõigega, mis "sealt" tuleb, oleme ise nõustunud, ka säästupirnide ja piimakvootidega.
Eesti ELi poliitika pole vaid Eesti valitsuse asi, mida siis teised tagantjärele tarkadena kritiseerivad. See paljukõneldud lõhe "eliidi" ja "ülejäänute" vahel eristab sageli neid, kes peavad nende küsimustega tegelema, ja neid, kes peaksid ka, aga ei vaevu seda õigel ajal ja õiges kohas tegema. Eestil on vaja hinnata tulevast ELi eelarveperspektiivi kui tervikut ning nõuda endale sealt seda, milleks meil on ühtse Euroopa projektis õigus ja põhjendatud ootus. Eestil tuleb koos liitlastega taotleda õiglast kohtlemist.
Kui oleme suhteliselt vaesema riigina läinud rikkamatele appi, on meil ka moraalne õigus küsida ühisest eelarvest suuremaid, tegelikult aga võrdsemaid toetusi. Me vajame oma soovide selgitamisel ühiskondlikku arutelu, mis vormitakse valitsuse eelarveläbirääkimiste mandaadiks.
Lühendatult ja toimetatult eile presidendi ametisse nimetamisele järgnenud kõnest riigikogus.