• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Taanis uus panga pankrot

    2008. aasta finantskriisist alates on Taanis pankrotti läinud kümme panka – nädalavahetusel vandus alla Max Bank A/S, mille head varad võtab riigi garantiide abil üle Sparekassen Sjaelland A/S ning osad halvad varad Taani riik.

    Panga võlausaldajad pääsevad seekord terve nahaga, panga aktsionärid jäid aga oma investeeringust ilma, vahendas agentuur Bloomberg.
    Max Bank laveeris sellega mööda Euroopa kõige karmimatest pankade pankrotireeglitest, mis on tänavu veebruarist juba kahel korral sundinud võlausaldajaid kahju kandma. See on rahvusvahelised kapitaliturud enamuse Taani ca 120 panga ees lukku löönud, mis sundis Taani seadusandjad läinud kuul reegleid üle vaatama ja pehmendama, et püüda võlausaldajaid säästa ja pangad laenuturule tagasi aidata.
    Max Bank kuulutas end maksejõuetuks, kui Taani finantsjärelevalve sundis panka suurendama halbade varade mahakandmisi.
    Esimesel poolaastal kirjutas Max Bank korstnasse 79,2 miljoni Taani krooni väärtuses halbu laene, lisaks 218 miljonile, mis kanti maha aastail 2009–10. Veebruaris avaldatud aastaaruandes nentis Max Bank, et 34% panga laenuportfellist on ehitus- ja kinnisvarasektorile antud laenud, mis Taani finantsjärelevalve on hinnanud kõige riskantsemaks.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Erkki Kubber: kas järgmised ükssarvikud võiksid olla miljardilise väärtuse asemel hoopis miljardi inimese aitajad?
Mis oleks, kui hakkaks ükssarvikuks nimetama hoopis ettevõtet, mis suudab positiivselt mõjutada miljardit inimest või hoopis istutada miljard puud, küsib Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku juhatuse liige Erkki Kubber.
Mis oleks, kui hakkaks ükssarvikuks nimetama hoopis ettevõtet, mis suudab positiivselt mõjutada miljardit inimest või hoopis istutada miljard puud, küsib Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku juhatuse liige Erkki Kubber.
Miks kulus Enefiti IPO peale 8 miljonit eurot?
Enefit Greeni börsile tulemine läks maksma ligi 8 miljonit eurot, mis on võrreldav Tallinna Sadama 2018. aasta IPOga, millele kulutati rohkem kui 7 miljonit eurot.
Enefit Greeni börsile tulemine läks maksma ligi 8 miljonit eurot, mis on võrreldav Tallinna Sadama 2018. aasta IPOga, millele kulutati rohkem kui 7 miljonit eurot.
Bolti ja Pipedrive'i loojad investeerisid Eesti idusse, kes võistleb Amazoni ja Google'iga
Eesti idufirma Storadera on välja arendanud tehnoloogia, millega suudetakse pakkuda äriklientidele pilveruumi ligi 5 korda soodsamalt, kui seda teeb Amazon, Google ja Microsoft.
Eesti idufirma Storadera on välja arendanud tehnoloogia, millega suudetakse pakkuda äriklientidele pilveruumi ligi 5 korda soodsamalt, kui seda teeb Amazon, Google ja Microsoft.
Eesti Energia kavalus: vaidlustes sipleva Tootsi tuulepargi sisse kasvab uus tuulepark
Eesti Energia leidis viisi, kuidas Enefit Green saab ühe osaga senisest Tootsi tuulepargist osaleda taastuvenergia toetuse vähempakkumistel nii, et käib samal ajal kohut tuulepargi teisele osale suurema toetuse väljanõudmiseks.
Eesti Energia leidis viisi, kuidas Enefit Green saab ühe osaga senisest Tootsi tuulepargist osaleda taastuvenergia toetuse vähempakkumistel nii, et käib samal ajal kohut tuulepargi teisele osale suurema toetuse väljanõudmiseks.