"Arvestades euroalade riikide ja pankade omavahelist seotust või sõltuvust ja kõikide tähtsamate riikide küllalt suurt riigivõlga, on hetkel mingil määral ohustatud praktiliselt kõik Euroopa tähtsamad kommertspangad," rääkis ta ERRi teatel ning lisas, et Euroopa kommertspankade bilanssides on riikide võlakirju mitme triljoni euro eest.

"Ega siis ilmaasjata pole teisel pool ookeani ja ka Suurbritannias juba nii kaua räägitud sellest, et Euroopa peab astuma kiireid samme oma kommertspanganduse olukorra parandamiseks," lisas Vitsur, märkides, et viimasel ajal on see jutt muutunud järjest tungivamaks ja kõrgetasemelisemaks.

Arengufondi majanduseksperdi sõnul vajavad Euroopa kommertspangad vastavalt erinevate finantsorganisatsioonide hinnangutele täiendavat kapitali 150-230 miljardit eurot, osa sellest tuleneb vajadusest kirjutada maha Kreeka võlgu.

Vitsuri sõnul pole mõtet loota, et Saksa kantsleri ja Prantsuse presidendi plaaniga kõiki eurotsooni probleeme lahendada suudetakse: osalt seepärast, et erinevates maades nähakse lahendusi erinevalt, osalt aga ka seepärast, et halbu võlgu on tunduvalt rohkem, kui võimalikku raha ning mis veel halvem – kõige rohkem vajavad seda raha need, kes ise ei suuda oma võlgade teenindamiseks raha teenida – nende võlad kipuvad jälle taastuma.