Ettevõtete maamaks kerkib Tallinnas 67%

"Maksutõusuga peavad leppima paljud korteriomanikud, kelle kodud lubas linn ärimaale ehitada, kuid suurem hoop tabab ettevõtteid, kes peavad äri- ja tootmismaadelt hakkama 67 protsenti rohkem maksu tasuma," nentis BREM Kinnisvarabüroo vahendusteenuste valdkonna juht Eero Ving.

Vingi arvates on tegemist ebamõistlikult suure hinnatõusuga. "Millist kaupa või teenust te oleksite valmis ostma pärast 67%-list hinnatõusu? Selliseid kaupu praktiliselt ei ole. Maamaksu puhul ei ole äri- ja tootmismaa omanikul aga valikuid. Seega paneb pealinn nii äri- ja tootmispindu välja üürivad kui ka oma tootmist arendavad hoone omanikud kas toodangu või väljaüüritavate ruumide hinda tõstma," selgitas Ving.

Kinnisvaraomanikud maksavad tõusu kinni. EfTEN Capitali tegevjuhi Viljar Arakase sõnul on loomulikult nii suur maksu tõus üllatav. "Üllatub just tõusu järskus. Ei saa öelda, et see on ebaoluline. Ei olnud nii suure sammuga arvestanud."

Üüripindadel olevate ettevõtete kulutused suurenevad ja see omakorda sunnib kokku hoidma kuludelt, näiteks palgalt. "Kokkuvõttes võtab Tallinn kodualuse maamaksu vabastusega saamata jääva raha tagasi ettevõtja ja töötaja taskust," ütles Ving.

EfTEN Kinnisvarafondi näitel tõuseb neljal Tallinnas asuval ärikinnisvaraobjektil maamaksu kulu seniselt 1,2%-lt 2,1%-le üüritulust aastas. "Maamaks on kinnisvaraomaniku kanda jääv kulu, mida üürnikele edasi ei esitata. Kui just mõnes erandkorras pole üürilepingus kokkulepitud teisiti. Olgu öeldud, et meie kogemuse järgi moodustab keskmine remondifond hinnanguliselt samuti 2% üürivoost aastas, kuigi see näitaja võib aastast aastasse varieeruda ja sõltub hoone tüübist ning käitlemistihedusest," selgitas Arakas. EfTEN Capital valitseb kokku 31 ärihoonet, milles tegutseb üle 300 üürniku.

Maamaks üüriturgu ei mõjuta. "Seadused ja maksukohustused on täitmiseks," ütles Arakas. "Selle kulu kasvu kannab kinnisvaraomanik. Kuna tegemist on hoone käitlemisest sõltumatu, välise fikseeritud kuluga, siis maamaksu tõusu tõttu ei kavatse me muutusi teha hoonete käitlemisel ega remontimisel. Selle kulu suurenemine vähendab kinnisvaraomaniku tulukust. Kliente maamaksu muutus ei mõjuta, kui üürilepingus pole kokku lepitud, et maamaksu tasumine on üürniku kohustus," lisas Viljar Arakas ning selgitas, et maamaksu tõus ja inflatsioon pole otseselt seotud ja üürihindu mõjutab tunduvalt rohkem näiteks elektrihinna tõus.

1Partner Kinnisvaragrupp OÜ tegevjuhi Martin Vahteri sõnul on maamaks üks paljudest büroopinna omanike kuludest. "Kui kesklinna büroopindade üürimäärad on keskmiselt suurusjärgus 10 eurot m"kuus, siis maamaks sarnases piirkonnas on 0,06 eurot kuus. Ehk teisisõnu selle mõju üürimäärale on alla 1%. Mitu korda rohkem mõjutavad äriruumi asukoha valikul parkimiskohtade olemasolu, kommunaalteenused ja hoone kvaliteet," lisas Vahter.

Maamaks hindu ei tõsta. ASi Leibur juhatuse esimees Asso Lankots arvestas, et seoses ärimaa maksumäära suurenemisega kasvab Leiburi kulubaas järgmisel aastal ligikaudu 4000 euro võrra. "Kui suureneks ainult see kuluartikkel, siis otsest hinnatõusu vajadust ei oleks, sest Leiburi kulubaasist moodustab maamaks ülitillukese osa. Loodame selle konkreetse lisakulu katta kasvavate mahtude arvel koduturul ja ekspordis. Samas on tegemist üsna märgilise juhtumiga - näide maksupoliitikast, mis stimuleerib hinnatõusu," ütles ta.

Lankots lisas, et Leiburi jaoks on maamaksu suurenemine sellises suurusjärgus tühine probleem võrreldes toorainete ja energia oodatava kallinemisega.

Ka Viru keskuse juhatuse esimehe Ants Vasar väitis, et maamaksu tõus otseselt keskuse rentikke ei mõjuta. "Keskuse all oleva maa omanikud maksavad selle kinni," lisas Vasar.

Tallinna linnavolikogu otsustas 16. juunil määrusega nr 23 koos koduomaniku maamaksuvabastuse rakendamisega muuta alates 2012. aaastast Tallinnas kehtivat üldist maamaksumäära 1,5%-lt 2,5%-le maa maksustamishinnast aastas. Seoses sellega tõuseb maamaks kõigil maamaksu subjektidel, kes ei saa koduomaniku maamaksuvabastust.

Tallinnas on 3675 maatükki, mille ainsaks sihtotstarbeks või üheks sihtotstarvetest on ärimaa. Ärimaa sihtotstarbega maa arvestuslik maamaks 1,5% määraga on 7,1 miljonit eurot ja 2,5% määraga 11,8 miljonit eurot, arvestuslikult tõuseb ärimaa maamaksusumma seega 4,7 miljoni euro võrra.

Samas kaob järgmisest aastast 1% müügimaks, 2011. aasta eelarvesse on müügimaksust planeeritud laekuma ligi 16 miljonit eurot.

Taolist maamaksust laekuvat lisatulu on soovitanud ka rahandusministeerium oma kirjas Tallinna halduskohtule: "Kohalikul omavalitsusel on võimalik leida täiendavaid lisatulusid. Näiteks on Tallinna linnal võimalik suurendada tulusid maamaksu laekumisest. Tallinnas on maamaksumäär 1,5%, kuid seadus võimaldaks neil seda suurendada 2,5%-ni."

Maamaksuseaduse kohaselt võib kohalik omavalitsus maamaksust vabastada maa omaniku tema kasutuses olevalt elamumaalt linnas kuni 0,3 ha või vallas kuni 1,0 ha ulatuses, kui sellel maal asuvas elamus on maksumaksja elukoht vastavalt rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetele. Tallinn on vabastanud kodualuse maa maamaksust kuni 1500 m2 ulatuses.

Ärimaale koduomaniku maamaksuvabastust rakendada ei saa. Juhul kui kortermaja asub maal, millel on mitu sihtotstarvet ja üheks neist on elamumaa, saab maksuvabastust vaid elamumaa sihtotstarbele vastava mõttelise osa maa eest.

Määrav pole elamumaal tegutsev FIE või kodusse registreeritud osaühing, sest maksuvabastusel lähtutakse maa sihtotstarbest.

Kui kortermaja asub katastril, mille sihtotstarbeks on 90% elamumaa ja 10% ärimaa, siis jagatakse maamaksu summa proportsionaalselt korteriomanike vahel ära. Siinkohal ongi oluline, et inimesed kontrolliksid oma maa sihtotstarvet ja kui tegelikult on näiteks ärimaa osakaal nende kortermajast väiksem, siis tuleks esitada taotlus Tallinna linnaplaneerimisametisse.