Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kodumaja: tänavune aasta toob rekordkäibe
Tartumaa ettevõte Kodumaja võitis Äripäeva koostatud maakonna TOPi Tartumaal. Ettevõtte möödunud aasta oli murranguline ning käesolev aasta peaks ettevõtte turundus- ja müügidirektori Andrus Leppiku sõnul tooma rekordkäibe.
Kodumaja AS hüppas ettevõte Äripäeva koostatud ettevõtete maakonna TOPis tänavuse aasta tabelis kuldsele positsioonile. Suur spurt toimus möödunud aasta 117. kohalt.
Järgneb intervjuu Kodumaja ASi turundus- ja müügidirektori Andrus Leppikuga.
Milliseks peate ettevõttele möödunud aastat?
Mingis mõttes murranguliseks. Õnnestus masu-periood üle elada, kaotamata arengu- ja kasvupotentsiaali edaspidiseks, ja hakata aastatel 2008 ja 2009 tehtud otsuseid ja muudatusi ellu viima. Pean eelkõige silmas laiema vastutusalaga ja mitmekesisemate teenuste pakkumist turgudele, aga ka osalemist tavaelamuehitusest erineva otstarbega projektide hangetel ning nende kaudu tegevuse kliendibaasi olulist suurendamist. Kõik see tõi omakorda kaasa vajaduse arendada ja optimeerida organisatsiooni juhtimist, töökorraldust ja toodet.
Millised tulemused toovad tänavune ja järgmine aasta?
Tänavune aasta toob meie organisatsioonile rekordkäibe. Teeme tööd selle nimel, et järgmine aasta oleks sellest parem.
Millest see tingitud on?
Seda mõjutavad ettevõttes toimunud muudatused.
Tuleva aasta prognoosiga on aga nii, et meist endist olenev, nagu näiteks organisatsiooni sisemine areng, toetab planeeritud kasvu. Meist endist mitteolenev, nagu näiteks ümbritseva majanduskeskkonna areng, võib plaanide elluviimise raskemaks teha.
Kui palju ja kuhu plaanite järgmisel aastal investeerida?
Suured investeeringud uue tootmispinna ehitamise näol said aastatel 2006-2008 tehtud. Jääb investeerida meeskonna kvaliteeti ja efektiivsemasse tegutsemisse nii kontoris kui ka tootmises.
Mida teie arvate, kas tuleval aastal tuleb uus kardetud kriis?
Ma ei oska seda öelda. Klientidega suheldes ja olukorda turgudel jälgides ma praegu sellist ohtu meie turgudel ei näe.
Kuidas olete oma ettevõtte uue võimaliku majanduslanguse vastu kindlustanud?
Peame olema võimelised võimalike muutustega kohanema. Saame selleks kasutada varasemat kogemust, aktiivselt turustada, tegeleda toote ja teenuse arendustööga, optimeerida juhtimist ja töökorraldust.
Väga oluline on personalitöö - avatus, suhtumise ja hoiakute kujundamine, motiveerimine, õpetamine, nõudlikkus ja vana tõe meelespidamine, et ilma tõsise pingutuse ja pühendumiseta edu saavutada ja seda hoida ei ole võimalik.
Millised on praegu suurimad murekohad Eesti ettevõtluses?
Mis meie valdkonda puudutab, siis igihaljas teema: oskustelt ja suhtumiselt kvaliteetse tööjõu vähesus ning ametiau puudumine.
Mis on järgmise aasta juures kõige kriitilisem või teravam koht, millega teie ettevõte peab arvestama?
Kõige kriitilisemad on sisemine ja välimine areng, kui soovid kasvada. Sisemise arengu juures peame näiteks arvestama tööjõuturu olukorraga Eestis. Välimise arengu juures aga ümbritseva majanduskeskkonna võimaliku muutumisega.
Mõni soovitus ettevõtjatele tulevaks aastaks?
Oluline on osata muutustega kohanduda.
Minister Jürgen Ligi ütles Äriplaani konverentsil, et hirm hoiab ettevõtjaid ja majandust tagasi, mida Teie arvate?
Eks hirmul ole suured silmad. Tavaliselt tekitab hirmu teadmatus ja teinekord kipub kogemus tagasi hoidma.
Üks meie klient ütles, et insener ei arva, vaid arvutab. Kui püüda seda ehk ettevõttele üle kanda, siis olukorra jälgimine, läbitehtu analüüsimine ja mõtestatud ning süsteemne tuleviku planeerimine "paberil läbi mängides" vähendab teadmatust ja läbi selle ka hirme. Kui juba hirmust jagu saadud, siis ei hoia ka kogemus tagasi, vaid aitab edasi minna.
Maakonna paremik taas pingereasÄripäeva TOPide lähteandmed on viimase aasta käive ja ärikasum/kahjum, käibe ja kasumi kasv, rentaablus ning varade tootlikkus. Edetabelisse pääsemiseks peab ettevõte asuma või omama tootmistegevust vastavas maakonnas ning olema tegutsenud vähemalt kolm viimast aastat.