Investorid võtsid portfelli juhtimise üle

Investorid pöörasid tänavu kevadel tülli projekti seniste juhtidega IPC Investment Groupist (IPC), mille juhtivpartner oli Indrek Elhi, lisaks Rumeenia ärimees Ciprian Lopata ja väikse osalusega ka Siret Soom. Projektijuhid nõudsid toona investoritelt maade riismetes väärtustest hoolimata kiiresti lisaraha juhtimistasude väljamaksmiseks, mis oli investeeringu prospekti järgi 2% vara nominaalväärtusest. Projekti algusest 2007. aastal 2009. aasta aprillini saadi juhtimistasudena kätte umbes 342 000 eurot.

Investorid määrasid uue juhi. Maaportfelli üks suuremaid investoreid, 42% osalusega Swedbanki privaatse varahalduse kliente esindava, panga portfellihalduse juhi Rasmus Pikkani sõnul hakkas tänavu kevadel investorite enamikku esindav tuumik aktiivsemalt uut võimalikku projektijuhti otsima ning viimase kahe nädala sees leidis sisuliselt poolteist aastat kestnud diskussioon ja raske töö vahelahenduse.

Lahenduse käigus andis IPC projekti haldava ASi aktsiad investorite kontrolli alla, loobudes sealjuures kogunenud juhtimistasu võlast ja andes kinnituse läbi kolme jurisdiktsiooni paikneva ettevõtte projekti varade ja kohustuste kohta. Lisaks määrati ASile uus nõukogu ja nõukogu kiitis heaks uue nõustamislepingu Redgate Alternative Investments OÜga. Investorid valisid projektijuhiks ja seotud äriühingute uueks juhatajaks Reimo Raidi. Lisaks on Redgate projekti juhtimisse kaasanud Mart Altvee.

Uus projektijuhtimise meeskond on Pikkani sõnul teinud ka esimese tutvumise investeeringu enese juurde. Ta lisas, et põhjalikuma hinnangu andmine kogu seotud skeemi finantstervisele võtab uuel projektijuhil pisut aega ja seda ta veel kommenteerida ei julge.

Uus projektijuht saab tulemustasu. "Kuna ma olin üks investoritest, kes algatas muudatused, siis suhtun neisse väga positiivselt," kommenteeris varahaldusfirma Avaron juhtivpartner Kristel Kivinurm-Priisalm.

Tema sõnul jooksis projekt rahast tühjaks ning ei olnud mõeldav, et olukorras, kus ettevõte on likviidsuskriisis, peavad investorid uut raha tõstma selleks, et maksta projektijuhile tasusid. "Kõige olulisem muutus on see, et juhtimistasud, mis olid 2% alginvesteeringust, on nüüd väga madalad ning uus projektijuht töötab sisuliselt tulemustasu põhiselt," lausus Kivinurm-Priisalm.

Kokkuleppe kohaselt saab uus projektijuht tasustatud juhul, kui investoritele laekub raha - 80 ühikut investoritele, 20 ühikut projektijuhile rahast, mis projektijuht investoritele koju tagasi toob.

"Vaadates, et suur osa kinnistutest on kahjuks n-ö suvalised põllukinnistud, siis ma arvan, et kui investorid saavad tagasi 20-30% alginvesteeringust, on väga hea tulemus," märkis Kivinurm-Priisalm.

Rumeenia kinnisvaraturg on tema sõnul Eestiga võrreldes umbes 1,5 aastat maas ehk seal on veel suhteliselt raske aeg. "Investorite jaoks on oluline, et saaksime projekti juhitud ja rahastatud, et saaks 2-3 aastat oodata, kuni turg taastub," lausus ta.

Äripäevale teadaolevalt on investorite hulgas lisaks rahakatele Swedbanki privaatklientidele näiteks Amserv Grupi üks omanikest Raivo Aavisto, Hansapanga asutaja, rantjee-elu elav Toomas Sildmäe, Tallinki tütarfirma HTG Invest juht Eno Saar ja Thulema asutaja August Kull.

Portfelli tähtaeg pikenes 2013. aastani. Praeguse nimetuse Nord Hill Land Portfolio OÜ alt emiteeriti 2007. aastal umbes 8,5 miljoni euro mahus võlakirju, mille tootlus oli seotud tehtavate maainvesteeringute tulususega. Emissioonist saadud raha investeeriti IPC-nimelise projektijuhi kaudu läbi Hollandi ärikeha Rumeenia tütarfirmasse, kes suurema osa raha eest soetas maatükke. Võlakirjade esialgne lunastustähtaeg oli määratud 2011. aasta jaanuari.

Kuigi 2009. aastal tegi projektijuht veel eduka väljumise oma esimesest, väiksemast ja mõnevõrra varasemast projektist, sattus Rumeenia kinnisvaraprojekt 2010. aasta alguses juba rahalistesse raskustesse. Pärast pikki läbirääkimisi jõuti investoritega kokkuleppele ning raskes seisus kinnisvaraportfelli lunastamise tähtaega pikendati aastani 2013.