Laialt on levinud arvamus, et kasutusluba on pelgalt formaalsus ja et selle nõude täitmata jätmisel pole negatiivseid tagajärgi. Tegelikult on kasutusloata ehitise kasutamine aga seadusega keelatud.

Kohalikul omavalitsusel on õigus vastava kohustuse täitmata jätnud ehitise omanikku trahvida või teha kasutusloata ehitise omanikule ettekirjutus, mis kohustab omanikku tegema kasutusloa väljastamiseks vajalikke toiminguid. Ettekirjutuse täitmata jätmisel võib määrata omanikule ka sunniraha maksmise kohustuse.

Kortermajas igale korterile eraldi kasutusluba ei väljastata. Kui ehitis on mitme isiku ühises omandis, nt kaasomandis, lasub kasutusloa olemasolu tagamise kohustus neil kõigil ja sanktsioone saab rakendada iga omaniku suhtes. Lisaks eeltoodud võimalikele sanktsioonidele on kasutusloal ka praktiline tähtsus. Kasutusluba väljastatakse ehitisele vaid juhul, kui ehitis vastab õigusaktidega ettenähtud nõuetele. Seega on kasutusloa olemasolu omanikule kinnitus, et ehitis vastab nõuetele, mh on seda võimalik funktsionaalselt ja ohutult kasutada. See asjaolu võib omada tähtsust näiteks ehitises toimuva õnnetuse puhul.

Kindlustushüvitist ei pruugi saada. Kindlustusandjate üldtingimused üldjuhul välistavad kahju hüvitamise, kui ehitisel puudub kasutusluba. Seega võib loa puudumine olla argument, miks kindlustusandja kahju hüvitamisest keeldub. Lisaks, kui kasutusloata ehitises saab viga kolmas isik või tema vara, võib see kaasa tuua ehitise omaniku vastutuse ja kahju hüvitamise kohustuse.

Samuti võib kasutusluba saada määravaks ehitise hinna määramisel selle müügiprotsessis, sest ilma kasutusloata ei tohi ehitises sisuliselt elada ning kasutusloa puudumine põhjustab uuele omanikule täiendavaid kulutusi ja märgatavat ajakadu.