Swedbank: ehitussektoris hõivatute arv juba 2005. aasta tasemel

Selle aasta III kvartalis kasvas hõive Statistikaameti andmetel 8,6% (s.o. ligikaudu 50 000 hõivatut rohkem ehk kokku oli hõivatuid III kvartalis 628 000 inimest) eelmise aasta sama perioodiga võrreldes. Aktiivsuse määr püsis jätkuvalt kõrge – 68,4% tööealisest elanikkonnast kas otsis tööd või oli hõivatud (ehk 704 800 inimest). Sarnaselt eelmisele kvartalile on III kvartalis ilmselt oma osa sesoonsetel teguritel, st suvekuudel palgatakse abilisi nii põllumajanduses, jaekaubanduses, ehituses kui ka teenuste sektoris. Enim kasvas hõive just noorte hulgas – 15-24 aastaste hõive kasvas eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 20,2%. Siin võib tegu olla ajutise aktiivsuse kasvuga – õppurid otsisid/leidsid enesele suveperioodiks tööd, selgitas Swedbanki makroanalüütik Annika Paabut.

Tööpuuduse määr kahanes III kvartalis 10,9%-ni (77 000 töötut) ning enim kahanes tööpuudus 50-74 aastaste hulgas (tööpuuduse määr vaid 8,2%). Hõive kasvas vanemaealiste hulgas 13,3% ehk 22 000 inimese võrra võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Vaatamata noorte hõive kasvule on tööpuudus just selles vanusegrupis endiselt kõrge – 22,2% (s.o ligikaudu 18 000 noort otsib endiselt tööd). Kui viimasel kahel aastal oli tööpuudus suurim just meeste hulgas, siis nüüdseks on olukord vastupidine – töötuid naisi on rohkem kui töötuid mehi. "Sarnast trendi võis täheldada ka kriisieelsetel aastatel – aastatel 2002-2006 oli III kvartalis töötuid mehi rohkem kui töötuid naisi (v.a. 2004. aastal, mil töötute naiste arv ületas töötute meeste arvu alles IV kvartalis). See võib olla seotud sesoonse hõivega – paljud füüsilist laadi tööd on ajutise iseloomuga (nt põllumajanduses ja ehituses)," rääkis Paabut.

Kiireim hõivatute kasv oli info ja side, veonduse ja laonduse ning ehituse tegevusalal (hõive kasv vastavalt 83,2%, 23,9% ja 26,7%). Info ja side tegevusala hõive nõnda suur kasv tuleb madalast võrdlusbaasist – 2010. aastal oli sellel tegevusalal hõivatuid vaid 9,5 tuhat, mis on taasiseseisvumisaja madalaim töökohtade arv sel tegevusalal. 2011. aasta III kvartalis oli hõivatuid aga juba 17 400 inimest. Ehitussektoris hõivatute arv küündib juba 2005/06 aasta tasemele: ehitussektoris oli III kvartalis hõivatuid veidi enam kui 70 tuhat inimest (ligikaudu 15 tuhat inimest enam kui eelmisel aastal samal ajal). "Ehitussektori aktiivsus viitab kasvanud investeeringutele nii era- kui ka avalikus sektoris. Viimast omakorda mõjutab riigi edukas kauplemine saastekvooditurul, millest saadud tulu tuleb investeerida hoonete ja rajatiste energiasäästu suurendamiseks," sõnas Paabut. Lisaks eelmainitud sektoritele kasvas hõive ka töötlevas tööstuses – töötlevas tööstuses oli hõivatuid ligikaudu 10 tuhat inimest enam kui aasta tagasi (9% kasv).

Lähitulevikus ootab Swedbank töökohtade loomise ja hõive kasvu jätkumist, kuid oluliselt aeglasemas tempos. Jätkuvalt on tööturul probleemiks oskuste ja teadmiste nõudluse ja pakkumise mittevastavus – vaatamata sellele, et tööturul otsib aktiivselt tööd suur hulk inimesi, leiavad paljud ettevõtted, et vajalike oskuste ja teadmistega töötajaid on keeruline leida. Kasvanud on ka väga pikaajaliselt töötute arv ehk need, kes on tööta olnud juba vähemasti kaks aastat (26 000 inimest ehk 8400 inimest enam kui aasta tagasi). Nende tööturule tagasitoomine muutub üha keerulisemaks (kaovad tööharjumus, sotsiaalsed oskused, kvalifikatsioon jmt) ning võib juhtuda, et lähitulevikus nad lahkuvad tööturult (nn heitunud), mis omakorda tähendab suuremaid kulutusi sotsiaalsüsteemile kui ka ühiskonnale terviklikult – töö kaotamine tingib kas tööjõu mobiilsuse riigi sees või riigist välja, nentis analüütik.