• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kampaaniaga Eesti toitu ostma ei pane

    Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder oli oktoobris toimunud Eesti toidu konverentsil sunnitud tõdema, et eestimaise toidukraami populaarsus on viimastel aastatel tunduvalt vähenenud. Kuna nn Eesti toidu programm oodatud tulemusi ei toonud, pole see enam põllumajandusministeeriumi prioriteetide nimekirjas, kuigi üksjagu kärbitud eelarvega tegevusi siiski jätkatakse.
    Eesti toidu üha vähema eelistamise juures tuleb arvestada, et hinnanguliselt vaid 20% meie inimestest saab endale raha lugemata lubada kallist, elitaarset toitu. Sellist, mida viimase aja kõnepruugis on hakatud nimetama lisandväärtusega toiduks - tervislik, funktsionaalne, pro- või prebiootikume sisaldav, kiudaine- ja vitamiinirohke, samas E-ainete vaba, öko- või mahekraami hulka liigitatav toiduaine. Ja mis peaasi - see toit on selles mõttes ehe, et on valmistatud ehtsast toorainest.
    Ülejäänud 80% peab kaupluses lähipäevade provianti valides rohkem või vähem raha lugema ja seetõttu eelkõige hinnast lähtuma. Pealegi on järjest keerulisem defineerida, mis siis ikkagi on Eesti toit.
    Tõsiasi, et tarbija laob supermarketis ostukorvi üha meelsamini pigem odavat sorti keeduvorsti, hakkliha ning piima- ja pagaritooteid kui sinki, kala või suitsuvorsti, on pannud toidutootjate arendusosakonnad pingutama selle nimel, et paisata turule järjest uusi madala omahinnaga tooteid. Kusjuures nende tooraine on sageli pärit piiri tagant, sest sealt saab seda odavamalt.
    See muidugi ei lisa Eestis valmistatud toidule kübetki populaarsust. Ja nagu ajalugu näitas, ei suudetud seda saavutada ka mainekampaaniaga, milleks riik omal ajal 45 miljonit krooni kulutas.
    Tõde on hoopis see, et rahakoti paksus paneb ostueelistused paika. Ja kui tengelpung ikka järjest kõhnemaks jääb, taanduvad tagaplaanile ka aated.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Erkki Kubber: kas järgmised ükssarvikud võiksid olla miljardilise väärtuse asemel hoopis miljardi inimese aitajad?
Mis oleks, kui hakkaks ükssarvikuks nimetama hoopis ettevõtet, mis suudab positiivselt mõjutada miljardit inimest või hoopis istutada miljard puud, küsib Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku juhatuse liige Erkki Kubber.
Mis oleks, kui hakkaks ükssarvikuks nimetama hoopis ettevõtet, mis suudab positiivselt mõjutada miljardit inimest või hoopis istutada miljard puud, küsib Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku juhatuse liige Erkki Kubber.
WeWork jõudis teisel katsel New Yorgi börsile
NYSE börsil alustas täna kauplemist kontorirentija WeWork, mille kahe aasta tagune esimene katse aktsiaid noteerida lõppes fiaskoga.
NYSE börsil alustas täna kauplemist kontorirentija WeWork, mille kahe aasta tagune esimene katse aktsiaid noteerida lõppes fiaskoga.
Energiavaesus ähvardab muutuda reaalsuseks
Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets tõdes, et teatud hinna juures muutub enrgiavaesus Euroopa riikides väga suureks probleemiks.
Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets tõdes, et teatud hinna juures muutub enrgiavaesus Euroopa riikides väga suureks probleemiks.
Aasta auto finalistid: elektriautode paremik peab laetud lahingut, aga fossiilikad võivad üllatada
Eesti aasta auto valimise lõppkuuikust leiab nii kaks kõva konkurenti eesrindlike elektri-pereautode seas kui ka odavaima uue auto. Võitja otsustavasse žüriisse kuulub teiste hulgas Äripäeva ajakirjanik.
Eesti aasta auto valimise lõppkuuikust leiab nii kaks kõva konkurenti eesrindlike elektri-pereautode seas kui ka odavaima uue auto. Võitja otsustavasse žüriisse kuulub teiste hulgas Äripäeva ajakirjanik.