Statistikaameti andmetel jätkus jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük ka oktoobris näidates püsihindades kasvu võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 5,4%.

Jaemüügimahud kasvasid püsihindades enim toidukaupade, jookide ja tubakatoodetele spetsialiseeritud kauplustes (26,4%), majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes (13,3%) ning muudes spetsialiseeritud kauplustes (10,3%). Tugevat jaemüügimahtude kasvu oli täheldada ka spetsialiseerimata kauplustes (püsihindades 9,8%). Ka jätkus müügimahtude kasv jaemüügis posti või interneti teel ning kasutatud kaupade kauplustes (vastavalt 22,1% ja 31,5% aastases võrdluses). See kinnitab jätkuvalt seda, et majapidamiste eelistused on mõnevõrra muutunud ja seda tulenevalt jätkuvalt kitsamatest eelarvetingimustest – keskmine palk kasvas sellel aastal keskmiselt 5,1% (mediaanpalk ilmselt veelgi vähem), ent tarbijahinnad samal perioodil keskmiselt 5,3%, sõnas Paabut. Reaalpalga (hinnamuutusega kohendatud) kasv oli positiivne alles selle aasta III kvartalis (1,3%) peale ligi kolmeaastast kahanemist.

Sellises olukorras on paljud majapidamised sunnitud oma kulutusi üle vaatama ning ostuotsuseid üha teadlikumalt kalkuleerides tegema: oluliselt kallinenud toidukaubad ning kasvanud kulutused nii transpordile kui ka eluasemele jätavad Eesti majapidamistele üha vähema vabu vahendeid ning seega ostetakse vajaminevaid kaupu lähtuvalt soodsamatest hindadest. Seetõttu on oluliselt kasvanud jaemüügimahud (ja käive) kasutatud kaupade kauplustes ning jaemüük posti või interneti teel. Lisaks mõjutab jaemüügikasvu ka suur turistide arv – esimese kaheksa kuuga majutati Eestis 1,3 miljonit välis- ja 648 tuhat siseturisti. Sisemaist arengut ning turismi silmas pidades on üpris ootuspärane, et jaemüügimahud (ja käive) kasvas enim toidukaupade, jookide ja tubakatoodetele spetsialiseeritud kauplustes, posti või interneti teel ning kasutatud kaupade kauplustes.

Jaemüük langes apteekides ja kosmeetikatoodete kauplustes ning tekstiilitoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes, mida ühelt poolt mõjutab kõrgem võrdlusbaas (rõivaste ja jalatsite puhul) ning teisalt ka eelistuste muutus (kasutatud kaupade kaupluste jaemüügimahtude kasv) ning oodatav eluaseme kulutuste kasv. Viimane tähendab, et majapidamised üritavad ilmselt kulutusi kärpida (vähem olulisi oste tegemata jättes), et saabuva talve ja kasvanud küttekuludega toime tulla, nentis analüütik.

Selle aasta viimasteks kuudeks ootab Swedbank jaemüügimahtude kasvu jätkumist, mis enamjaolt on mõjutatud pühadehooajast ning aastatagusega võrreldes paremast tööturu olukorrast. Samas võivad majapidamised siiski olla pühadeostude sooritamisel tagasihoidlikumad tulenevalt kasvavatest küttekuludest (soojus- ja elektrienergia hindade juba aset leidnud ning gaasi hinna oodatav tõus) ning püsivast määramatusest majanduse tuleviku väljavaadete osas. Olgugi, et hõive on viimastel kvartalitel näidanud kiiret kasvu, on majapidamiste hirm töötuks jääda kasvanud (Konjunktuuriinstituudi andmetel). Seda mõjutab omakorda eelkõige kasvav segadus Euroopas, mistõttu on ettevõtjad nii investeerimis- kui ka värbamisotsuseid tehes oluliselt ettevaatlikumad.