"Niipalju, kui mina tean, on see eelnõu selgelt lahja. Ma ei taha seaduseelnõud otseselt kritiseerida, aga see on kompromisside kompromiss. Avaliku sektori töötajaid on selgelt liiga palju, kuid praegune valitsus pole suuteline suuremateks reformideks," ütles Kriis täna avalikkusele tutvustatud seaduseelnõu kohta.

Kriis lisas, et riigi palgal olevaid kontoritöötajaid pole põhjust ametnikeks nimetada. "Seetõttu peaks eelnõu kõige suurem eesmärk olema ametnike arvu selge vähendamine. Avalikku teenistusse kosmeetilisi parandusi teha pole mõtet."

Kriis märkis, et tema ei pelga seaduse kasutusele võtuga kaasnevat ametnike põhipalga tõusu, kuigi senine tsentraalne ametipalgasüsteem asendub kokkuleppepalgaga.

"Mina seda ei pelga, et ametnikud hakkavad jõuliselt palka juurde küsima. See on normaalne. Erasektoris kokkuleppepalgad ju toimivad," selgitas Kriis.

Tööandjate keskliidu juhi hinnangul peaks enamus avaliku sektori töötajaid olema tööl tavalise töölepinguga. "Pigem pelgavad ametiasutused seda, et nad peavad erasektoriga konkureerides tühja töö tegemisest loobuma. Praegu teevad ametnikud väga palju tühja tööd," rääkis Kriis, kelle sõnul vorbivad mõistliku rakenduseta ja saavutusvajaduseta ametnikud üha uusi ja uusi arengukavasid.

"On hea, kui arengukavad on olemas, kuid neid ei täideta. Seepärast ongi riigiametitesse raske töötajaid leida, sest erasektoris töötavad inimesed tahavad oma ametikohal ka midagi ära teha," selgitas ta.

Kriis ütles, et tööandjate seisukoht avaliku teenistuse kohta on kirjas ka nende manifestis. Põhipunktid on vähendada ametnike arvu, kaasata rohkem erasektorit ning võimaldada töötajate rotatsiooni riigiasutuste ning erafirmade vahel.

"Ükski inimene ei peaks liiga kaua ühel ja samal ametipostil olema," ütles Kriis.